Tuuli blogi: kas hullem on vaimne või füüsiline petmine?

"Mind ei kurvasta mitte see, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem enam usaldada," on öelnud üks Saksa filosoof. See lühike tsitaat võtab kõige paremini kokku petmise ning selle tagajärjed. Mis ajendab meid petma? Kas hullem on vaimne või füüsiline petmine? Kuidas ja kas andestada?

Mind ajendab kell kolm öösel sellist postitust kirjutama viimasel ajal nähtu ja kuuldu. Ma olen kohanud viimasel ajal palju valetamist, lihtsalt näkku valetamist. Olen hakanud mõtlema, et kas tõesti me saame vaid iseennast usaldada. Inimesed on hakanud igasuguse süütundeta näkku valetama ning juhinduma lausest "Rääkimata jätmine ei ole ju valetamine!".

Mida me saame pidada petmiseks? Millisest piirist algab petmine? Petmistest on tekitatud palju müüte ning kordamööda neid ümber lükatud. Usun, et enam ei ole vaid mehed need, kes petavad. Müütidel ning protsentidel polegi olulist tähtsust. Fakt on see, et petmine toimub just praegu, paari tunni pärast, homme ja tulevikus. See toimub kas meie kõrval kodus, kodust väljas või kuskil kaugemal. Need petmised leiavad aset nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning mõlemad on valusad. Kas tõesti teeb vähem haiget üks tühine seks, kui pikaajaline vaimne petmine?

Kas meil on soov hoida koguaeg mingit toidupalukest pannil soojas?

Inimesed vajavad paratamatult elus varuvariante. Tänapäeva elu on ebakindel ning kunagi ei tea, mis homme juhtuda võib. Nii võib ka juhtuda see, et ühel päeval kustuvad tunded oma kallima vastu või hommikul ärgates sind enam ei armastata. Selleks juhuks vajame me alati endale varuvarianti - justkui hoiame purgisuppe külmkapis, kui poodi ei jõua ning raha on otsas.

Küpses vanuses mees, noorem naine - kõik toimib hästi. Nad naeravad pidevalt koos ja arutavad tulevikuplaane. Kodu on korras, nõud on pestud, toit on tehtud ja lapsed on õnnelikud. Naine armastab meest ja mees armastab naist. Ometigi on kuskil midagi siiski pliidil. Pidevad vestlused arvuti taga, kahtlased sõnumite hääled õhtul, kõned, millele ei vastata. Kas see on levinud muster tänapäeval?

Avatus - avatus igas suhtes (ükskõik, kellega ja millises suhtes) on sild harmoonia ja aususeni! Katsu sa siis küsida midagi: "Kas mul ei või sõpru või sõbrannasid olla, kas ma ei või teistega suhelda jne" Noh, siis tundubki kergem käega lüüa, kuid need sipelgad (vihasipelgad) jooksevad kehas edasi, igas ajurakus ja kehaorganis. Kuhu maani? Ühes osapooles kasvab vaikselt vihauss, mis hakkab mõjuma koduelule ja tavalisele suhtlusele. Alguse saab pidev vingumine, näägutamine, vihased laused. Arusaamatuks jääb see, et miks küll, need on ju lihtsalt sõbrad ja sõbrannad?

Miks me vajame kedagi teist?

Pikaajalises suhtes võib kustuda aja jooksul see sära ning leek. Tekib harjumus ning asjad ei sära nii nagu enne. Selle kohta olen kuulnud head lauset: "Varast ei saa ju süüdistada, kui ta varastab poest leiba, sest kõht on tühi ja raha pole kusagilt võtta!"

Kui suhtes kaob seks ja lähedus, siis inimlikust vajadusest otsid sa seda mujalt.

Kindlasti on oma roll ka egol! Mees vajab pidevalt tunnet, et teda tahetakse ja talle ei piisa ühest. Isegi, kui kõik piirdubki vaid lihtsas vestluses või paaris seksis, naaseb ta oma naise juurde ja mõistab, et tal on ikka kodus parim. Mitte kunagi ei saa osadel meestel piisavalt. Aina veel ja veel! Samas vajavad naised kauneid sõnu ja tähelepanu, kui mees on külm ning pidevalt väsinud töömuredest, siis naine hakkab otsima kauneid sõnu ja tähelepanu mujalt. Kas see on siis loomulik käitumine või on meil siiski võimalik seda vältida?

Osho on oma raamatus "Naised" seletanud seda järgnevalt: "Kuna mehed armastavad silmadega, ei saa neil naistest kunagi küll, nad tahavad ikka rohkem ja rohkem proovida ning võimalikult erinevaid. Kuna naine armastab hingega teist hinge, mitte välimust, siis naisel puuduvad sellised vajadused. Naine armastab raamatu sisu ning mees raamatu kaant. Nii need kaks poolt siis omavahel põrkuvad erinevate vajadustega."

Aga mis saab veel jubedam olla siin elus kui VALETAMINE? Ma ei kannata oma elus liigset alkoholi tarbimist, mõnuaineid, raha puudust, väsimust ja haiget tegemist - kuid valetamine kaalub siiski kõik selle üle! Elu on piisavalt siiruviiruline, et seda valetamisega keerulisemaks teha. Kui sa oled valinud olla ühe inimese kõrval, siis miks januneda veel kellegi järele? Miks sa arvad, et mujal on parem? Kas tõesti usud, et rohi on mujal rohelisem?

Petmise tagajärg ...

Igal asjal siin elus on tagajärg. Ja oi-oi, kui suur see on petmisel! Arvatavasti on petjal valu väiksem, kui petetul. Kui ta suutis petta, ei ole tal oskust ka süütunnet tunda, noh ta ei ole ju midagi teinud, lihtsalt suhelnud. Kuidas läheb edasi see, keda on petetud? Muidugi läheb edasi - läheb edasi nagu kilpkonn, kellel on kilbi asemel iga sekundi järel kahtlustamised ja pidev hingepiin.

Küsimus on nüüd selles, kas andestada või ei. Olen kuulnud palju lugusid meestest, kes jäävadki petma -  petab üks kord ja petab edasi, igas uues suhtes ning üha parema naisega. Asi pole heas naises, kes võibolla ongi võrratu, kuid mehel on justkui petmistõbi küljes.

Samas on mehi, kes kahetsevad juhtunut ning on valmis muutuma. Kui naine petab, siis usun, et suhtes on miski siiski väga paigast ära - raamatulehed pole enam loetavad ning vaevalt nad ka loetavaks muutuvad.

Targem oleks mõelda enne sellele, kes sul kodus ootamas on, kui petma asud! Tea, et väikseimgi flirt su elus võib lõhkuda kogu praeguse elu. Tegelikult ei ole mujal rohi rohelisem, kuigi see võib su ilus illusioon olla. Seega, tuleks enne mõelda, kui alustada süütut flirti ning kui kahtluseuss juba hinges on pesa teinud, siis ausalt asjadest rääkida.

Ausust, avatust ja teineteise hoidmist nii palju, kui ma seda Sinu ellu, Teie ellu või enda ellu soovida oskan!

Tuuli

Tuuli on blogija, kes iseloomustab ennast nii: "Minu suurimaks küsimuseks siin elus on Armastus. Kuidas end iga päev armastada ning leida see üks ja õige. Uurin ja urgitsen inimsuhetes ning soovin, et maailmas valitseks suurem armastus ja hoolimine!"

Vaata Tuuli blogi "Armasta ja naerata" SIIN