Reklaam sulgub sekundi pärast

Tuuli blogi: meeste foobia on hirm ennast siduda

Sõna "foobia" seostub meile üldjuhul hirmuga ämblike või madude ees. Tänapäeval on tulnud see sõna ka suhtemaailmas kasutusele. Seotuse foobia on miski, mis tekib siis, kui keegi jõuab meile liiga lähedale ning astub meie ruumi. Meie peas tekib palju hirme. Peamiseks hirmuks on võtta endale kohustus ning kinkida ära oma vabadus, kuid millal sai seotusest ning suhtest kohustus?

Sõna "foobia" seostub meile üldjuhul hirmuga ämblike või madude ees. Tänapäeval on tulnud see sõna ka suhtemaailmas kasutusele. Seotuse foobia on miski, mis tekib siis, kui keegi jõuab meile liiga lähedale ning astub meie ruumi. Meie peas tekib palju hirme. Peamiseks hirmuks on võtta endale kohustus ning kinkida ära oma vabadus, kuid millal sai seotusest ning suhtest kohustus?

 

Kas seotus on kohustus?

Usun, et kui üks suhe muutub kohustuseks, pole tegemist õige suhtega. Ometigi kardavad nii paljud mehed suhteid just hirmu tõttu end siduda ning oma vabadus kaotada. Üks suhe võiks välja kasvada armastusest ning ühisest soovist koos tulevik luua.

Kui kellegagi end siduda ning suhe luua, on alguses kõik lihtne ja ilus, kuniks pole paika pandud reeglit "kes või mis me oleme". Kui see saatuslik samm tehtud, muutub tavaliselt kõik. Inimesed ei oska enam olla lihtsalt sõbrad ning hängida. Nad hakkavad mõtlema läbi igat sõna ning tegevust. Kaob see armastatud vabadus. Uuteks teemadeks on, kes täna poodi läheb ning kas kodu on koristatud. Seega see, kas seotus on meie jaoks kohustus, sõltub meist endist, me saame selle valiku teha. Me saame olla seotud inimesega, keda armastame ka ilma kohustusteta. Ilmselgelt kaasneb ühe suhtega palju kohustusi. Enam ei ole sind üks, nüüd pead arvestama ka teise vajaduste ning soovidega. Suhe eeldab ka vastutust oma tegemiste ja käitumise eest. Kuid kui sa saad vastutasuks inimese, kes ootab sind tingimusteta kodus ning kuulab ära su hea ja halva, siis kas see pole seda väärt?

See teema on mind pannud pikka aega mõtlema. Mõtlen tihti, kas ma suudaksin kellegagi oma aega jagada või õigustada enda otsuseid? Siis taipan kiirelt, et kui ma juba nii mõtlen, siis esiteks ma pole valmis ning teiseks - sel juhul ei saakski see olla armastus. Armastuses ei kaota me oma vabadust ning ei tunne kohustuse koormat õlgadel.

Otsustasin uurida mõnelt mehelt, miks see seotus siis selline foobia nende jaoks on.

Minu tutvusringkonnas on palju mehi, kes arvatavasti ei seogi end päriselt kunagi. Nad ei ole tegelikult üksi, neil on palju häid sõbrannasid, keda vajadusel naiseks pidada. Nad on justkui rendinaised - kui on vaja, siis nad on, ja kui ei ole vaja, siis neid ei ole. Samas on neid, kes otsivad seda ühte ja õiget, kuid lihtsalt kardavad end siduda. Mõnel on seljataga valus lahkuminek ning teine lihtsalt ei tea veel isegi, kes või mis ta on.

Enamik mehi vastas, et palju lihtsam on omada lähedast sõbrannat, mõnel on neid isegi mitu. Need sõbrannad tekivad ise ning tõesti, mõnel ongi neid mitu. Mehed kardavad kohustusi ning vabaduse kinkimist.

Kui ma küsisin, miks nad kardavad suhet luua, sain ühesugused vastused: "Suhtega kaasnevad kohustused."

Samas oli ka neid, kes vastasid, et nad ei mõtle ega tunne üldse nii, kuid pole lihtsalt leidnud seda õiget. Õiget oodates veedavad nad aega heade sõbrannadega, kellega justkui ollakse suhtes. Head sõbrannad leevendavad üksindust ning täidavad vajalikke vajadusi. Kas sina tahaksid olla üks selline sõbranna?

Kui ma meestega sellest rääkisin, sain aru, et nad ei olegi nii kivist kui tunduvad. Olen alati uskunud, et mehed ei nuta ning naistest ülesaamine käib neil sekundiga. Mõistsin, et ma olin eksinud - nad on seesmiselt inimesed, kes soovivad samuti kogeda kõiki neid tundeid, mida naised. Mehed on loodud näima tõelised murdjad - nad soovivad küttida ning kinni püüda. Kui kätte saavad, siis mõtlevad, kas saak neile üldse meeldib. Nad ei ole selles süüdi, sest need reeglid on juba ammu paika pandud. Kuid meil on võimalus näha nende sisse ning mõista, et nende sees ei peitu see murdja vaid lihtne inimene nagu meiegi - kõigi oma tunnete ning vajadustega.

Seega ma loodan, et ühel päeval jõuame me tagasi aega, kus me soovisime suhteid, kartmata kohustusi. Loodan, et ühel päeval mehed mõistavad, et küttida on tore, kuid kütitaval saagil on hindamatu väärtus, mida tuleb hoida sama kindlalt kui oma elu.

Tuuli on blogija, kes iseloomustab ennast nii: "Minu suurimaks küsimuseks siin elus on Armastus. Kuidas end iga päev armastada ning leida see üks ja õige. Uurin ja urgitsen inimsuhetes ning soovin, et maailmas valitseks suurem armastus ja hoolimine!"

Vaata Tuuli blogi "Armasta ja naerata" SIIN