Tuuli blogi: meeste ja naiste sõprus ja seks

Tänasel postitusel oli algselt teine pealkiri ja mõte: "Mehed, kes end lõviks joovad". Nüüd on selle postituse pealkirjaks hoopis miski muu, kuid tegelikult soovin ühildada need kaks teemat üheks.

Sõprus seksita, seks sõprusega, ainult seks või ainult sõprus - palju erinevaid suhtevorme, kuid kas ainult seksi saab üldse suhteks nimetada? Kas tänapäeva sõpruse juures käibki väike lisand - seks?

Aastaid ja aastaid on kirjutatud artikleid ning foorumipostitusi sellest, kas mehed ja naised saavad siis sõbrad olla - nüüd teen seda ka mina.

Täna oli mul üks vestlus meesterahvaga, kes esitas mulle küsimuse selle kohta, kas ma siis ei tea, mida alkohol inimesega teeb. Oma 21 eluaasta juures tean, et alkohol tekitab veres promilli, ajab pea sassi, hommikuks kingib pohmelli ning paneb lollusi tegema. Sellest huvitavaim osa - lolluste tegemine - on aga kaheldava tähendusega selles loetelus.

Kas me räägime purjus peaga tõtt ning teeme lollusi, mis võib rikkuda hea ja pikaajalise sõpruse? Kas alkohol muudab kõik mehed lõviks või juhtub see vaid teatud meessoo esindajatega? Kuidas see paneb teid alati tundeid avaldama ning teeb maailma parimaks meheks? Kas teil peaks olema pidevalt alkohol veres, et olla hea ja tore mees? Miks purjus mees pakub head ja kirglikku seksi?

Ma olen oma elus kuulnud palju armastusavaldusi, saanud lilli ning näinud muid erinevaid austusavaldusi. Pean kahetsusega nentima, et nende lillekimpude juures, mis on kaine peaga saadetud, on eredamalt mällu sööbinud siiski need hetked ja armastusavaldused, mis tulevad promillises mullis.

Samamoodi nagu on meelde jäänud armastusavaldused promilliste meeste poolt, on meelde jäänud ka see, kuidas seks on rikkunud hea sõpruse. Kas seks rikubki hea sõpruse või on see meie endi valida, kas laseme sel juhtuda? Kas sõprus seksiga on sõprus?

Ühel tavalisel neljapäeva hommikul jõudis üks härrasmees minu juurde (tõesti härrasmees, sest tegu polnud üldse poisikesega, kes ei oskaks oma tegude eest vastutada). Paraku oli mu hea sõber end lõviks suutnud juua. Ma olin kella ühest öösel kuni viieni hommikul saanud kõnesid, mis koosnesid sellest, kuidas ma siiski ta naine olen (rääkides sellest vaheldumisi tema ning tema sõpradega). Selle kõnemaratoni jooksul olin korduvalt vihastanud ning soovitanud tal koju minna. Lõpuks oli ta siiski kell 7 hommikul mu ukse taga. Juba mõned tunnid hiljem ärkasime uues hommikus üheskoos ning teineteise embuses. Ma olin selleks hetkeks temaga suhelnud nagu sõber rohkem kui 3 aastat. Nüüd siis võtsime vastu ühiselt esimese hommiku, mis ei näinud enam välja nagu sõprus. Esimest korda mulle meeldis, kui keegi ei lase sind voodist välja, jumaldab sind iga oma pilguga ning isegi see ei häiri, et kõik tähtsad toimetused su päevas edasi lükkuvad.

Sellest lummatuna ei saanud ma aru, mis oli saanud meie sõprusest. Sellest lummatuna ei saanud ma aru, et siin oli üks faktor juures - alkohol.

Nii me seal lesisime, kaks sõpra teineteise embuses (ma pole kunagi seda sõpruse pläma uskunud tegelikult, aga olen siiski üritanud). Lõpuks ta lahkus mind suudeldes ja öeldes "Kallis oled". Ilmselgelt polnud ta ka siis veel täiesti kaine, sest muidu poleks selliseid sõnu ju pähe tulnud.

Ta lahkus ning möödus vaid hetk, kui me juba rippusime telefoni otsas. Mind valdas vaid segadus ning mõistmatus, kas see on hetkeline keeris. Segadus kestis täpselt nii kaua, kui lõvist sai jälle tavaline mees, kes tõi mõistuse koju ka mulle.

Kuid see segadus sai uuesti alguse ühel reede õhtul, paar päeva hiljem. Tavalisel reede õhtul lesisime hotellitoas voodil nautides vaadet vanalinnale. Kõik tundus ilus ja lihtne. Kuid ma oskan vahel olla ikka tõeline kruvikeeraja (kui ma seda tahan). Vahel ma oskan kruvi nii sügavale ja valusalt keerata ning see õnnestus ka seekord. Üritasin tuua selgust meie ööle ning sellele, kas ta mäletab seda hommikut minu juures jne. Vastus tuli mehe poolt, kel arvatavasti ongi kombeks end lõviks juua ning siis oma sõbrannadele austust avaldada. Kui eelnevalt see mind ei olnud puudutanud, sest meie sõprus polnud üldse sellisel tasandil, siis nüüdseks see häiris mind, olin avastanud oma sõbras täiesti uue tahu.

Ta lausus mulle Pühad Sõnad: "Ma tõesti ei mäleta, kuidas ma sinu juurde jõudsin, mitte et ma oleks midagi sulle valetanud, aga ma lihtsalt ei mäleta." Ma oleks tahtnud talle lihtsalt virutada ja ilmselt hingeliselt ma tegingi seda. Ma ei taha jätta naiivse idioodi muljet, kes usub meest, kes räägib purjus peaga tundelist ila, kuid kurat - mees peab oskama ja suutma võtta teatud vastutust või vähemalt püüdma seda teha.

Sellel ööl hotellis jõudsime teineteisele veel lähemale kui eelnevalt. Isegi pärast kruvi keeramist ning teravaid sõnu suutsime olla teineteise vastu enam kui tundelised ja head.

Hommikul varavalges ta lahkus, lastes lahti mu käest ning öeldes: "Helistame!" See kõne saabus kolm päeva hiljem ning selleks hetkeks oligi kõik muutunud. Ma ei osanud enam olla sõber ning ma ei teadnud, kas me enam üldse midagi oleme või tahame olla. Kolm päeva hiljem me ei olnud enam midagi ega keegi, ma ei teadnud isegi, kas me teineteise jaoks eksisteerime veel. See muutus toimus iseenesest ning ma tegin peas rahu mõeldes, et elu teeb ju ise korrektuurid. Pärast seda, kui meie käed teineteise käest libisesid, teadsin, et nüüd ongi kõik. Ja oligi.

Hiljem sain ma siiski vastused. Pärast paari nädalat kuulsin sellest, et tegelikult olin hoopis mina olnud tõbras - kuidas ma sain talle halvasti öelda ja temaga nii käituda. No aga mehele, kes ei oska käituda mehele vastavalt tuleb ju öelda näkku, et õpi käituma? Või kuidas teie teeksite?

Arvatavasti pärast seda postitust kuulen jälle vihaseid sõnu ning teravaid kive akendel, kuid usun, et tänane teema ühtib nii mõnegi naise küsimustega peas.

Selles loos on kaks riskifaktorit - seks ja alkohol, need kaks asja, mis võivad rikkuda ka kõige parema sõpruse kahe inimese vahel. Aga inimene õpib kogu elu ja seda kavatsen ka mina teha (isegi, kui teile tundub, et ma valin selleks kõige lollimad viisid).

Tegelikult on mul kahju sellest loost, sest enam mul pole kellelegi helistada suvalisel hetkel ning rääkida tühjast-tähjast. Samuti olen ma ilma paljudest muudest hetkedest hea sõbraga. Enam me isegi ei eksisteeri teineteise jaoks ...

Kas sõpradest, kes on promilli sees, tuleks eemale hoida? Millised on sõpruse piirid naiste ja meeste vahel? Kas sõprus, kus vahel on ka seks, on sõprus? Kuidas hoida piire?

Jagage teiegi kogemusi meestega, kes end lõviks joovad ja armastust avaldavad ... Seks rikub sõpruse.

Ikka heade soovidega,

Tuuli