Reklaam sulgub sekundi pärast

Tuuli blogi: Miks me end müüme?

Ühel õhtul kohtusin sõbraga, keda polnud ammu näinud. Ta ütles miskit, mis paelus mind paar järgnevat päeva: "Me müüme end kogu aeg. Me oleme justkui turul ning meil on pidevalt vajadus end maha parseldada. Mehed müüvad end naistele maha ning vastupidi." Ma hakkasin sellele mõttele reaalsest elust seletust otsima ning leidsingi selle.


Ühel õhtul kohtusin sõbraga, keda polnud ammu näinud. Ta ütles miskit, mis paelus mind paar järgnevat päeva: "Me müüme end kogu aeg. Me oleme justkui turul ning meil on pidevalt vajadus end maha parseldada. Mehed müüvad end naistele maha ning vastupidi." Ma hakkasin sellele mõttele reaalsest elust seletust otsima ning leidsingi selle.

Tänapäevases kapitalistlikus maailmaruumis sõltume rahast ning nagu vanasõna ütleb paneb raha rattad käima. Kui me soovime end pidevalt kellelegi maha parseldada, siis mis on meie hind? Kas meie hulgas on tõesti neid, kes ongi nõus end maha müüma? Kui keegi pakub koguaeg kõrgema hinna, siis kas teeme pidevalt uue valiku?

Kui hakata mõtlema selle peale, kuidas mehed müüvad end naistele ning vastupidi, siis mõistan, et just see müümine võibki olla abielude purunemise põhjuseks. Kui me kellessegi armume, siis käib alati sinna juurde väike mäng - näidata end paremas valguses, näha ilusam välja ning käituda läbimõeldult. Selles faasis saame teisele jätta endast ükskõik millise mulje - kas siis targema jutu või säravama välimusega. Armumisele järgneb üldiselt kooselu, kus kaob kõik algne mäng - me oleme oma kaaslase ees justkui ihualasti ning nähtav kõigi oma miinustega. Unustatud on see esmamulje, kus saime jätta endast mistahes mulje. Kadunud on sära. Paljud paarid räägivad, et koos olles kaob sära - üks tahab pidevalt teisest parem olla ning raske on leida seda sädet, mis oli alguses. Mis oleks, kui me oleksime esmakohtumisel just sellised nagu oleksime oma kaaslase ees alasti? Mõistagi me ei lähe kohtamisele restorani tenniste ning dressidega (kuigi see oleks hea testimise viis), kuid hirmkallist kleiti valides pole mõtet loota, et sellega võlub kaaslase.

Mu elus on olnud palju sõpru, kes on valinud omale naise justkui diivani kaunistuse. On isegi selliseid, kes pole suutnud loobuda naisest, sest ta on nii ilus, olgugi et iseloom on talumatu. Kas naine on auhind kapil või soe ja hell tunne? Kui poleks nõudlust siis poleks ka pakkujat. Kui keegi ei tahaks meid osta, siis me ka ei müüks. Või müüks?

Ilmselt ei müüks me inimesena, kui meil poleks ilusat pakendit. Tänu heale välimusele saame parema töö ning usume, et ka parema kaaslase. Oletame, et sul oleks suur raha teha oma välimusega ükskõik mida. Kas sa teeksid? Mida sa teeksid? Kui sul on kõrval hea kaaslane, kuid pakend pole särav, siis kas valiksid ta?

Ma olen kindel, et me müüme end päevast-päeva, kuid ma ei ole kindel selles, millise hinnaga ning millisel turul. Mõni meist on äriturul, teine suhteturul. Milliseid panuseid meie peale tehakse ning kelle pakkumine tundub ahvatlev? Kas sul on hind? Kas raha eest saab tõesti kõike?

Tuuli on blogija, kes iseloomustab ennast nii: "Minu suurimaks küsimuseks siin elus on Armastus. Kuidas end iga päev armastada ning leida see üks ja õige. Uurin ja urgitsen inimsuhetes ning soovin, et maailmas valitseks suurem armastus ja hoolimine!"

Vaata Tuuli blogi "Armasta ja naerata" SIIN