Tuuli blogi: sada aastat armastust

”Ma luban sind armastada rikkuses ja vaesuses oma elupäevade lõpuni. Hoida ja austada ...“ - need on kuldsed sõnad, mida lausutakse altari ees ühisesse liitu astudes. Kui tihti need liidud püsima jäävad ning kuidas kedagi sada aastat armastada?

Ühel argipäeva õhtul lesisin voodis ning logelesin pult käes. Sellist logelemist polnud ma ette võtnud juba kuid. Otsustasin, et tuleb end voodist püsti ajada ning teha üks jalutuskäik mereäärde. See oli õige otsus, sest sellelt jalutuskäigult noppisin mõtte, mille üle nüüd kavatsen natukene arutleda.

Kõndisin ja ekslesin oma pilgu ning mõtetega, olin natukene laiali ning katsusin end nagu mosaiigitükke kokku panna. Mu pilk peatus ühel vanapaaril. Vanust võis neil olla kõvasti üle 70 aasta. Ilmselt poleks nad mulle silma jäänud, kui neist poleks õhkunud sada aastat armastust. Neis oli midagi erilist, nad hoidsid käest kinni, kujutage ette see vanapaar ei olegi veel üksteisest tüdinenud ja ei kõnni teineteisest paarisaja meetri kaugusel. See kätest hoidmine ei olnud tavaline, see oli tugev ja armastust täis kätest hoidmine. Ma jõudsin sellele paarile aina lähemale, pöörasin korraks pea ja selle naise nägu oli täis armastust justkui vast armunud kahekümnesel. Ta näol olid auväärsed kortsud, kuid ta silmad särasid, pannes minugi silmad särama. Omavahel nad suurt midagi ei rääkinudki, kuid arvatavasti polnud sõnu vajagi, neil oli ju nende suur armastus.

Huvitav, mida me vajame, et armastada kedagi sada aastat? Kas olete mõelnud sellele, kuuldes et mõned paarid ongi terve elu koos olnud ja neil jätkub ikka veel armastust? Teisalt on tänapäeval lahutuse osakaal väga suureks muutunud.

Tingimusteta armastust - on oluline, kui mitte kõige olulisem.

Peab jätkuma piisavalt armastust, et armastada teist ka siis, kui teine on juba vana ja haige. Teine inimene peab sinu jaoks olema justkui õhk, mida vajad aina enam ja enam. Keegi, keda sa armastad ka siis, kui vihkad. Kogu sinu maailm, päikesepaiste ja iga hingetõmme. Inimene, kellega saad teha keelatud ja lubatud asju. Keegi, kellega oled suuteline ületama ka suurimad raskused, mis ühes suhtes võivad tulla.

Kedagi armastades ei tohi unustada armastada iseend. Kui armastatu käitumises, sõnades või tegudes on midagi, mis teeb haiget, siis toob see meile kannatusi. Sel juhul oma energia säästmiseks ning suhte püsima jäämiseks on hea oma tunnetest kaaslasega rääkida ja selgitada. Me ei saa muutuda prügikastiks, võttes endasse näiteks purjus abikaasa sõimu (tingimusteta armastust silmas pidades) või tehes midagi kaaslase nõudmisel, mis ei ole kooskõlas meie uskumustega. Samamoodi ei saa me kedagi ise jalamatiks muuta, oma tõekspidamisi peale suruda. Armastada tingimusteta saame inimese olemust. Tingimusteta ei saa aga armastada teise tegusid ja sõnu, mis meid ennast hävitavad. Sellisel juhul muutub tingimusteta armastus ohvrimeelsuseks. Kui inimene käitub meile sobimatult, saame tingimusteta armastades teda aidata ja suunata, kuid inimene peab ise soovima muutust. Tingimusteta armastus on oluline ja kõige vajalikum pikaajaliseks armastuseks, kuid oluline on armastada esmalt ennast

Me ei tohi suhtes olles kaotada oma hobisid, tegemisi ning unistusi.

Seega me vajame tingimusteta armastust, kuid ükski naine ega mees ei tohiks lasta tingimusteta armastust muutuda ohvrimeelsuseks. Tuleb armastada õiges koguses nii ennast kui ka teist. Et kõik oleks tasakaalus. Sest nagu ma juba korra öelnud olen - ühele naisele on kõige ohtlikum mehe liigne armastamine!

Kuid kes meist ei januneks romantilise suurarmastuse järele, kus hommikul ärgates ja kõrvale vaadates tulevad alati liblikad kõhtu. See on loomulik ning tuleneb sellest, et oleme inimesed, kellele on antud võime tunda ja unistada. Ning mitte kunagi ei tohiks kaotada unistamise võimet.

Juhtusin ühel päeval olema poes järjekorras, kus üle 20aastased neiud rääkisid meestest: ”Eino jälle jäin temast ilma, kujutad sa ette, kõik rikuti jälle ära. Mul on kopp ees ja ma ei viitsi enam meestega tegeleda, ma jäängi üksi. Täiesti lootusetu, ma ei saa kunagi meest.“

Me peaksime vältima sellist mõttelaadi, sest me peame unistama kuniks me hingame! Sest just unistused ja kujutlusvõime meie soovitud tulevikust loob meile homse päeva ja just sellise elu nagu soovime. Lausa vajalik on kujutleda ette asju, mida soovid, elu, millest unistad, ja armastust, mida tahad. Sest uskuge mind - ükskõik, kui ebareaalsed need unistused ei tunduks, need saavad ühel päeval teoks!

Meile kõigile on lubatud unistada tingimusteta armastuse leidmisest, mis toob meile sada aastat armastust. Me võime alustada unistamisega just praegu ja mitte kunagi lõpetada!

Soovin teile, kes te alles unistate oma tingimusteta armastuse leidmisest lõputut usku ja lootust, ning kellel leitud - hoidke seda, kastke seda igal hommikul parima kasteveega ning õhtul emmake teda tugevalt! Kuna iga väikelaps sureb ilma puudutuste ja kallistusteta, siis peaksime ka meie täiskasvanud kallistama iga päev vähemalt kord kedagi, et saada juurde hingesoojust!

Ikka sooja armastusega,

Tuuli