Reklaam sulgub sekundi pärast

90% Eesti noortest sooviks välismaale õppima minna

Dream Foundation Eesti ning SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus viisid noortemessil Teeviit läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada noorte ootused, lootused ja hirmud välismaale õppimamineku osas. Küsitlusele vastas 567 erineva kooliastme õpilast ning küsitluse tulemused näitavad, et vaatamata hirmudele peaaegu 90% on mõelnud välismaal õppimisele. 

Dream Foundation Eesti ning SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus viisid noortemessil Teeviit läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada noorte ootused, lootused ja hirmud välismaale õppimamineku osas. Küsitlusele vastas 567 erineva kooliastme õpilast ning küsitluse tulemused näitavad, et vaatamata hirmudele peaaegu 90% on mõelnud välismaal õppimisele. 

Noori innustas Eesti tolmu jalgelt pühkima ennekõike uus ja huvitav kogemus, parem haridustase, keelepraktika ning võimalus avardada silmaringi. Enim eelistatakse minna õppima riikidesse, kus põhikeeleks on inglise keel. "Inglise keelt on Eesti noored õppinud koolis juba maast madalast. Nende eelistust mõjutavad kindlasti hirmud keelebarjääri ees. Võõras kultuuris uut keelt otsast õppima hakates võivad noored end alguses tunda abitult, kuid keele tundmine annab neile kindlustunde, mida nad õpinguid alustades eriti vajavad", kommenteeris Dream Foundation Eesti esindaja Triin Kõrgmaa. Nii eelistasidki noored haridust omandada ennekõike Suurbritannias ja Ameerikas, millele järgnesid kuumavereline Hispaania, ajalooline Saksamaa ja nüansirikas Prantsusmaa.

Kõige enam soovisid noored välismaal õppida just majandust ja ettevõtlust. Huvi näidati üles ka loominguliste ainete studeerimise vastu nagu kunst ja disain, millele järgnesid humanitaarisõprade keeleõpingud ja meditsiinihuviliste õpingud arstiteaduskondades.

Kuigi ca 90% noortest on mõelnud välismaale õppima minemisele, ei jõua sinna sugugi kõik. Teisele poole piiri õppimaminekut takistavad hirmud ja eksiarvamused. "Noorte soovide ja hirmude teadmine aitab meil tegeleda paremini selgitustööga, mille tulemusena muutuks välismaale õppima minek noorte seas loomulikuks haridustee osaks", leidis karjääriteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo. Peamiste hirmudena tõid noored välja keelebarjääri ning majandusliku toimetuleku. Kõrgmaa sõnul on aga mõningates riikides võimalik õppida väga madala õppemaksu eest või isegi ilma õppemaksuta, seega ei tohiks see eksiarvamus kindlasti takistada noorte unistuste täitumist.

Allikas: Ülemiste City 

Buduaar.ee