Ohtlik mood ja tapvad trendid

Moetrendide järgimine ei pruugi inimesi ainult ilusamaks ja stiilsemaks teha, mõned moevoolud on naistele kaasa toonud ka sõna otseses mõttes piina. Ajaloo jooksul on moes olnud igasuguseid ilu-ekstreemsusi, mis on kokkuvõttes olnud lausa eluohtlikud. Õnneks paljud sellised moeelemendid enam tänapäeval kasutust ei leia, kuid moest huvitatutel tasub tutvuda ka moemaailma ajaloolise pahupoolega.

Aristokraatlik korsett
Korsetid pärinevad algselt 16. sajandist, võidukäiku alustasid need tänapäevalgi armastatud pihasalendajad aga viktooria-ajastul. Korsettide ajaloost rääkides seostataksegi neid tavaliselt viktooria-ajastu kõrgklassiga. 19. sajandiks sai korsetist moe tunnusmärk kõigi naiste jaoks. See oli praktiliselt kohustuslik aristokraatliku sünniga naistele. Ka töötavate naiste poolt võeti korsetid kiiresti üle, sest ihaleti sarnaste moeideede järgi.

Palju arstid väitsid, et korseti kandmine põhjustab halvenenud hingamist ja vereringlust ning kõrgenenud hüsteeriat ja melanhoolsust, samuti ka võimetust rinnaga toitmiseks ja nurisünnituse ohtu. Nii hoiatati juba siis naisi liiga kitsa korseti ohtudest, kuid ilu oli tihti tähtsam ja mainitud tagajärjed ei olnud väga harvad.
Korsett ei ole kunagi täielikult pildilt kadunud. Mis aga vahepeal naiste tervise õnneks juhtus oli see, et DuPont’i keemik Joseph Shivers leiutas 1959. aastal lükra. See andis nii naistele kui korsetile rohkem „elulootust“. Paljud antropoloogid on ka leidnud, et muutus just nägemus, kuidas saavutada naiselikkuse ideaali, ning vajadus selleks korsetti kastutada vähenes. Et saledam välja näha, hakati rohkem tähelepanu pöörama hoopis dieedile ja sportimisele.

Hele nahk
16. sajandi lõpul kehtis nahatooni kohta reegel: mida heledam, seda parem. Päevitunud nahk andis märku raskest töötamisest välitingimustes. Kõrgklass veetis enamasti oma päevad siseruumides, vältides vähematki päikesekiirte puudutust. See viis aristokraadid aga ekstreemsusteni, et saada lumivalge näonahk. Erinevate puudrite ja salvide kõrval, mida kasutati loomaks kahvatust, oli kõige populaarsem pliivalge. Pliivalge on segu valgest pliist ja äädikast. Seda kanti nii näole, kaelale kui dekolteele. Kui ideaalne varjund oli saavutatud, joonistati veel delikaatsed sinised jooned imiteerimaks veene ja saavutada naha peensuse efekt. Kuid nagu me teame on plii väga mürgine. Plii mürgitab aeglaselt, kuid kindlalt – kahjustades nahka, mädandades hambaid, põhjustades juuste kaotust ning lõpuks ka surma. Mürgise segu kasutamine jätkus 17. sajandini. Selliste toodete kasutamine, lisaks halb tervis ja hügieen, tähendas, et naised olid oma parima aja (ilu mõttes) läbinud juba 20ndaks eluaastaks ning 30neselt olid nad juba vanad.


Parukad
Veel üks sajandite tagune moenäitaja, mille kohta räägitakse palju linnalegende. 18. sajandi keskpaigaks olid puuderdatud parukad igapäevane nähtus. Parukad olid suured ja üleliiased – nii kõrgusesse kui dekoreerituselt.
Vähene üldine hügieen tähendas aga, et parukad kubisesid täidest ning palju on räägitud sellestki, et hiired tegid oma pesa neisse. Kui kohutava sügeluse võis see küll kaasa tuua, kuid selleks oli eraldi sügamis-varras.
Leekivad kassisilmad

Tänapäeval on hooti väga moes isikupärased kontaktläätsed, mis ei piirdu vaid teistsuguse silmavärviga. Edevuse rahuldamiseks on võimalik tellida igasuguseid eriskummaliste piltidega läätsi: kassisilmad, dollari-märgid, leegid ja nii edasi ja nii edasi.

Enamasti toimub selliste läätsedega kauplemine internetis, seega ei pruugi nende päritolu olla väga usaldusväärne. Kui prillipoest ostetud optiliste läätsede puhul võib saadud kauba osas kindel olla, siis internetist tellides vajad ju vaid krediitkaarti. Sellest tulenevalt soovitavadki silmarstid enne konsulteerida arstiga, kes oskab täpselt selgitada, kuidas selliste läätsede ja oma silmade eesti hoolitseda. Kõige hullem on ikka see kui letiläätsed ööseks silma jäävad, mille tulemusena kujuneb suure tõenäosusega välja sügav põletik.

Piercingu valu
Tundub, et piercingu kummardamine on rohkem osade subkultuuride väljendusviis, kui enda kehal lastakse läbistada mitmeid-mitmeid kohti. Samas võib ka nabarõnga panemist pidada üheks tänapäeva moetrendiks, mis on kestnud juba aastaid. Piercingu negatiivseks pooleks on kindlasti see, et üheltpoolt võib enda või sõbra keha läbistamine tekitada meeletut valu ja teisalt võib see hiljem lõppeda veremürgitusega.

Siiski ei saa väita, et piercing iseenesest on meeletult ohtlik. See on ohtlik, kui läbistus on tehtud mustalt, näiteks juba kasutatud nõelaga, ja kui ei järgne ülikorralikku hügieeni hiljem. Kui töö teeb ära kvalifitseeritud isik, kes jälgib ju ka kõik hügieeninõudeid, ning hoiad ka ise läbistuse puhtana, siis suuri probleeme ei pruugi üldse kujuneda. Ohtlik osa sellest trendist tulenebki just sellest, kui inimene augustab ise või laseb seda suvalisel sõbral teha.

Ja see pole veel kõik…
Loomulikult polnud see kõik, mida ohtlikku on trendid ja mood maailmale pakkunud. Näiteks on endiselt Hiinas traditsioon siduda väikelapse-eas tüdrukutel kinni jalad, et need jääksidki armsalt väikesteks. See aga põhjustab lastel meeletut valu ja hälbeid jäsemete funktsioneerimises.

Ja ära arva, et oma kodus täiesti kaitstud oled. Veel üks potentsiaalne ohuallikas on toksilised ained garderoobis. Sünteetiline nahk või veekindlad riided, samuti kõik millel seisab „lihtne hoolitsed“ või „lihtne triikida“, sest need sisaldavad ohtutekitavaid kemikaale. Riided eraldavad toksilisi aure kogu oma eluaja jooksul. Üheks ohtlikuks aspektiks on saanud iidolid, keda pimesi püütakse jäljendada. Seega võib isegi öelda, et ka David Beckham kui iluetalon on ohtlik. Kui Beckham vigastas oma jalga, sidus ta selle tugeva sidemega kinni, mis aga järgnes oli see, et noored fännid hakkasid oma eeskuju jäljendama ning mõni neist isegi vigastas ennast tahtlikult.

Mida kõike inimesed ei tee, et „ilusamad“ ja moodsamad välja näha…

/Tekst: Kelli Kuldma/