Eelarvamused ja reaalsus ehk Buduaar testis uut Hyundai i40 mudelit

Kui üks mu asjalik peretuttav oma Audi Hyundai vastu välja vahetas, siis loomulikult hakkasid sõpruskonnas inimesed sahistama, et ju on mehel äris rasked ajad. Mina kogu oma otsekohesuses läksin temalt küsima, et mis selle Hyundai ostu taga on.

“Kas sa üldse oled kunagi Hyundaiga sõitnud, et mingit halvustavat seisukohta mitte-euroopa autode osas võtta?“ ütles mulle tuttav ja rääkis seejärel, kuidas mina kui majandusharidusega inimene peaksin enne fakte vaatama ja seejärel kõlavatel brändidel end lollitada laskma. Ta rääkis sedagi, kui mõttetud on tema jaoks need mehed, kes ostavad kellegi vana kasutatud bemmi, mis muudkui laguneb, ja kuna raha läks kõik bemmi alla, käib omanik autot kuskil nurgataguses hoolduses parandamas.

“Kas sa ka tead, et Hyundail on 5-aastane garantii ja kõik muud luksusvidinad nagu BMW-l, ainult et saad selle kolm korda odavamalt,“ uhkustas mees oma uue autoga ja lisas, et kui see oleks kehv auto, peaksid tehas ja esindused ammu oma uksed kinni pannud olema, kui kõik muudkui tasuta hoolduses käiksid.

Olgu, mis siin vaielda, kui omal kogemust pole. Kuna Hyundai on ka Buduaari koostööpartner ja asub peaaegu et naaberkontoris, ei olnud mul kuigi keeruline endale päevaks üks auto testimiseks paluda. Seda enam, et lubasin oma kogemust lugejatega jagada. Helistasin ja leppisin kokku kõige uuema Hyundai i40 testimise Ascari autosalongis, mis on üks paljudest Hyundai esindajatest. Olgem ausad, mina, kes ma viimased viisteist aastat olen valdavalt mugavate Euroopa autodega sõitnud, ei olnud kuigi positiivselt meelestatud. Aga tundub, et eelarvamustel ja kuulujuttudel on mõju just nendele inimestele, kel puudub isiklik kogemus.

Olin kuskilt kuulnud, et Hyundai ja teised Aasia autod kolisevad, lagunevad ja neil tuleb pidevalt juppe vahetada. Stopp! Kui ma nüüd natuke järele mõtlen, kas minu kallid Euroopa autod ei ole vajanud hooldust ja remonti? Lisaks olen kuulnud, et Hyundai autodes peaaegu et pole elektroonikat. Huvitav, kes mulle seda rääkis või kust ma seda võtan, sest see Hyundai i40, mille võtmed mulle testisõiduks ulatati, oli küll kõike muud kui elektroonikavaba, alustades kas või auto käivitamisest, milleks sarnaselt BMW ja Mercedesega pole isegi võtit vaja lukuauku panna.

“Poleks tõesti osanud arvata, et nii vinge uue auto saab alla 25 000 euro eest,“ ütlesin müügieksperdile, kes mulle uusima Hyundai mudeli armatuurlaual olevaid nuppe tutvustas ja seejärel mu kommentaari peale muigas. “Ütleme nii, et absoluutselt kõik, kes seda autot proovimas on käinud, on enam-vähem sama emotsiooni saanud ja oma eelarvamustest loobunud,“ kommenteeris autospets ja ütles paari tuntud inimese nime, kes endale hiljuti uue Hyundai tellisid.

Olles tutvust teinud kõikvõimalike lisadega alates roolisoojendajast, Bluetooth-süsteemist ja kiirusepiirajast kuni üheksa turvapadjani, asusin salongiesiselt platsilt välja tagurdama ja oh imet – kui olin käigukangi tagurdamisasendisse lükanud, ilmus mu tahavaatepeeglisse väike ekraan, mis nii videona kui elektrooniliste joonte abil tagurdamist juhendas. Tegin mõne ringi linna peal ja näitasin autot ka paarile tuttavale, kes Hyundaisse alati eelarvamusega suhtunud on. Ja meil kõigil oli üks järeldus – Hyundai on umbes kümme korda parem kui arvata võis ja see, kes otsib head ja mahukat autot õiglase hinnaga, peaks enne otsuse langetamist kindlasti ka uut i40 proovima.

Kas minust saab nüüd Hyundai omanik? Ei, seda ma ei arva. Praegu veel olen ma üks nendest inimestest, kellele auto mark on oluline ja kes on nõus selle eest pea kolm või neli korda kõrgemat hinda maksma. Küll aga pean tunnistama, et sain oma eelarvamustest priiks – odavam ei tähenda alati kehvemat kvaliteeti või teenust. Odavam tähendabki seda, et firma kaubamärk pole tarbija silmis veel nii väärtuslik kui sellel teisel firmal, mis küsib sarnase sõiduriista eest kõrgemat hinda.

Mis mind üllatas ja rõõmustas uue Hyundai i40 juures:
* üllatavalt mahukas. Minu kui pikajalgse juhi jaoks on oluline, et kui ma oma istme parajaks reguleerin, siis mahub ka minu selja taha veel keegi istuma. i40-s on rohkelt ruumi nii ees- kui tagaistujale ja ka kottidele pakiruumis. Ja kui on maale kartulite järele sõit, siis võid tagumised istmed alla lasta ning pakiruumi juurde tekitada; 
* rohkelt vajalikku elektroonikat – rääkisin juba tagurduskaamerast, kuidas lisaks sellele on uues Hyundais parkimisabisüsteem, sõidureas püsimise abisüsteem, kiirusepiiraja ja püsikiirusehoidja, kahetsooniline kliimaseade, istmesoojendused, muusikasõpradele võimalused nii CD kui mp3 kuulamiseks ja palju muud;
* viis aastat garantiid ja tasuta ööpäevaringne autoabi – sellised lisaväärtused on olulised igale naisele, eriti vallalistele; 
* väikesed kütusearved – mõelda vaid, et üks kaheliitrine auto, mis tänu oma kergusele on ka päris kiire, kulutab vaid 4,3 liitrit kütust 100 km kohta. Minu praeguse auto kütusekulu on umbes 15 liitrit 100 km kohta. Paneb mõtlema…;
* lihtsalt ilus auto… Jah, seal kapotil ei ilutse küll BMW sinimustvalge embleem, aga kui see väike tühiasi välja jätta, on tegu väga kena autoga, millesse sobib astuda nii 12-sentimeetriste kontsadega peokingades kui seksikalt sportlikus outfit’is. Esituled on eriti armsad, nagu miisu silmad… ;)

Kui tekkis huvi, siis uuri lähemalt SIIT.

Buduaar.ee
Marge Rahu