Lähme kohvitama!

18 kommentaari

{:319044 width=120 height=90 align=right}Mis oleks mõnusam kui sõbrannaga kuskil kohvitada ja juttu ajada? Õige vastus: sõbrannaga kuskil kohvikus tavalise kohvi asemel mõnda huvitavat kohvijooki proovida ja jutustada.

{:319044 width=120 height=90 align=right}Mis oleks mõnusam kui sõbrannaga kuskil kohvitada ja juttu ajada? Õige vastus: sõbrannaga kuskil kohvikus tavalise kohvi asemel mõnda huvitavat kohvijooki proovida ja jutustada.

Erinevates kohtades menüüsid uurides ei suuda ma tihti otsustada, mida neist soojadest jookidest jälle valida. Kas valida teada-tuntud ohutu Cafe Latte või minna riskile ja tellida seni proovimata jook? Et olen erinevates kohtades ühe nimetuse all saanud erinevaid jooke, on aeg asjad selgeks teha.


Kas sa ikka tahad seda kofeiini kogust endale sisse valada? Tüüpilises 200ml kohvi sisaldab 80-140 milligrammi kofeiini, sõltuvalt kohviubadest ning nende röstimise ja valmistamise meetodist. Suurem osa kofeiini tarbimisest maailmas langebki kohvi joomise arvele, mõnes riigis ulatudes 85%ni kogu kofeiinitarbimisest. Kohvi koos vee ja teega on kõige populaarsemad vedelikud joomiseks maailmas. Loogiline, kas pole? Kuid kas teadsid, et kohvi tarbitud kogus on umbes kolmandik kraanivee tarbimise mahust Põhja-Ameerikas ja Euroopas?

Aga nüüd asja juurde – uurime, mis peitub nende salapäraste kohvijookide nimetuste taga.


Espresso
on itaaliapärane kohv, mida valmistatakse espressomasinas, surudes rõhu all olevat vett kiiresti läbi tihedalt keetmiskambrisse pakitud espressoubadest jahvatatud peenjahvatuskohvi. Sõna espresso tähendab itaalia keeles "väljapressitud". Ristretto – tavapärasest vähema veega valmistatud ja seega kangem espresso. Bica on Portugali espresso, aga natukene pehmem.

{:319086 width=120 height=90 align=left}Café latte – mõnel pool ka caffe e latte, ka café au lait prantsuse keeles. Café latte on espresso aurutatud piimaga, traditsiooniliselt kaetud piima aurutamisest tekkinud vahuga. Latte sisaldab ühte kolmandikku espressot ja kahte-kolmandikku piima. Tugevamini vahule aetud piim muudab joogi lahjemaks kui cappuccino. Tavaliselt serveeritakse latte pikkades klaasides. Tihti lisatakse joogile suhkrut ja maitsestatud siirupit, näiteks karamelli ja vanilje maitselisi. Pane tähele, et paljudes riikides ei tehta café au lait nimetuse all kohvi espresso põhjal, vaid tavalisest kohvist ning piima pannakse sama palju kui kohvi ennast.
Caffè macchiato – macchiato tähendab „tähistatud“ või „märgistatud“ – espresso, mille peale on lisatud väike kogus aurutatud piima. Nagu latte puhulgi võib macchiatole lasta lisada maitse siirupit, soovitada võib siinkohal just karamelli maitset.

Cappuccino.
Halvim kogemus, mis mõnes kohvikus (nt Trehv Tartus) võib juhtuda, on et teile antakse tass kuuma vett ja pakike kuhu on peale kirjutatud „cappuccino“. Tegelikult koosneb cappuccino võrdsetest osadest espressost ja piimavahust ning tavaliselt on garneeritud kakaopulbri või maitseainetega.

Latte macchiato on oma olemuselt pööratud caffè macchiato, pikka klaasi lisatakse aurustatud piimale peale väike kogus espressot. Ja loomulikult, nagu ka latte ja caffe macchiato puhul, võib iga joogi maitsesiirupitega huvitavamaks muuta.

Mocha on latte koos lisatud šokolaadiga. Lattele tüüpiliselt on koostisosadeks 1/3 espressot ja 2/3 aurustatud piima, aga lisatud on veel šokolaadi. Šokolaad on tavaliselt Itaalia siirupi kujul, kuid kvaliteetsemad ja „targemad“ masinad kasutavad lahustuvat kakaopulbrit. Kaunistuseks ja maitseks võib olla lisatud vahukoort, kakaopulbrit või vahukomme. Mocha on ameerika leiutis, enamasti kutsutakse Euroopas kakao või šokolaadi café latte´d moccaccino´ks.

Maitsestatud kohvid: On kultuure, kus tavalist kohvi ei armastatagi, vaid maitsestatakse neid igal võimalusel ja väga erineval viisil. Šokolaad on kindlasti üks levinumaid lisandeid, mida võib puistata lihtsalt kohvile või segada kohvi valmistamise ajal, et saada mocha maitset. Ka maitseained nagu kaneel, muskaatpähkel ja kardemon lisavad uudsust, veelgi eksootilisem on aga näiteks apelsiniõite kasutamine maitsestamisel.

Külmad joogid: Jääkohv on lihtsalt külm versioon kuumast kohvist. Tavaliselt on see tilgutatud masinast või lahjendatud espresso jääkülma veega. Jääkohv võib olla aga kõik ülevalpool nimetatud joogid, mis on jahutatud või külmutatud.
Frappé on külm kohvijook, mis on tehtud lahustuvast kohvist. See loodi 1957. aastal Kreekas. Frappé serveeritakse külmalt ning juuakse tavaliselt kõrrega.

Kohv alkoholiga
Iiri kohv on küll kõige kuulsam kohvijook maailmas. Kohvi muudab eriliseks viski ja vahukooremütsike. Iirimaal tellides tuleb kasutada väljendit Caife Gaelach. Traditsioonilist iiri kohvi on aegade jooksul edasi arendatud, nii on ka viski asemel levinud näiteks Baileys´i kasutamine. Kui iiri viski asemel kasutada šoti viskit saame šoti kohvi, brändi ja konjakiga prantsuse kohvi, viinaga aga loomulikult vene kohvi. Jamaica kohvi saamiseks kasutatakse sama tehnoloogiaga joogi valmistamisel tumedat rummi.
Eestis on iiri kohvi joomine levinud pigem talvel, samuti ka magustoidu juurde või peale õhtusööki. Ehk on see vaid legend, aga kuuldavasti alustavad iirlased oma hommikut iiri kohviga enne tööleminekut.
Oluline iiri kohvi serveerimise ja joomise juures on asjaolu, et mitte kunagi ei serveerita joogi juurde joogikõrt. See tuleneb sellest, et jook saavutab oma õige maitse alles läbi külma ja magusa vahukoore joomisel.

Mõnusa kohvitamise juurde kuulub kindlasti ka hea teenindus. Parima kvaliteedi tagamiseks on olemas baristad. Barista on teenindaja, kelle tööks on kohvi, kohvijookide ja ka alkohoolsete jookide müük. Sõna 'barista' pärineb itaalia keelest ja tähendab kohvikubaarimeest. Barista valdab seadmeid, tunneb kohvisorte ja kohvi valmistamise meetodeid, oskab hinnata kohvi kvaliteeti, teab kohviretsepte ja klientide eelistusi. Seega on barista umbes samasugune asjatundja kohvi alal nagu sommeljee veini alal.


Ja mis oleks üks õige kohvitamine ilma tükikese šokolaadikoogita!


Ave Lepik