Täna on ostuvaba päev!

Kapitalismiohvrite Eest Seismise Ühing teatab, et sel laupäeval tasuks šoppamise asemel midagi muud teha, sest 25. novembril tähistatakse ostuvaba päeva. Mõelgem hetkeks, mida selle päevaga meile öelda tahetakse ning mida saame ületarbimise peatamiseks teha meie ise?

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee

Kapitalismiohvrite Eest Seismise Ühing teatab, et sel laupäeval tasuks šoppamise asemel midagi muud teha, sest 25. novembril tähistatakse ostuvaba päeva. Mõelgem hetkeks, mida selle päevaga meile öelda tahetakse ning mida saame ületarbimise peatamiseks teha meie ise?

Prantsusmaal sündinud juudi ennustaja Michel de Nostredame, keda teame pigem Nostradamusena (sündis 1503 ja suri 1566) on ennustanud paljusid praeguseks täppi läinud sündmusi, nene hulgas Teist maailmasõda, J.F. Kennedy mõrva, New Yorki tornidega toimunud katastroofi ja palju muud.  Tema ennustustest on täppi läinud umbes 40%. Ühesõnaga võtavad paljud inimsed Nostradamuse ennustusi päris tõsiselt. Mida on Nostradamus ennustanud meie tulevikuks? Need ennustused pole eriti helged, nimelt ütleb ennustaja, et tulemas on Kolmas maailmasõda ning maailma häving pole sugugi kaugel. Nostradamuse sõnul põhjustab komeet nimega Nibiru aastal 2012 Kolmanda maailmasõja, mis tekib isalami ja kristliku maailma pingete vahel. Lõpptulemuseks on maailma häving koleda komeedi läbi. Kui lõpp ei saabu siis, on lood igal juhul halvasti, sest juba toorainepuudus ja liigtarbimine ei luba maailmale lõputut iga.

Võttes arvesse sellist tõsist ennustust, tekib küsimus, milleks siis kogu niigi oma lühikese elu raha ja asju taga ajada? Varsti võtab elu maailmas nii või naa teistsuguse pöörde ning mida siis oma tohutu maise varaga peale hakata kui kõik tooraine, vihmametsad ja muu eluks vajalik on suurte korporatsioonide poolt omakasupüüdlikult hävitatud?

Materiaalse rikkuse taga ajamine avaldab suurt mõju meid ümbritsevale keskkonnale. Eluks vajalikud varud lihtsalt hävitatakse kiire rikastumise nimel. Et igaüks saaks elada nii lahedalt ja mõnusalt nagu keskmine austraallnane, oleks toormaterjalide mahutamiseks ja tööstuslike jäätmete hoidmiseks ja ümbertöötlkemiseks tarvis veel umbes 5-6 lisa maakera.

Keskmise inimese argipäev näeb välja umbes selline- hommikul vara tõusta, tööle minna, terve päev rabada, õhtul koju tulla ja väsinuna voodisse kukkuda järgmist tööpäeva ootama. Sinna vahele mahuvad veel mõningad tegevused nagu näiteks teleka vaatamine, söömine jms. Mida tehakse selle rahaga, mis läbi igapäevase rügamise taskutesse niriseb? Selle eest ostetakse kinnisvara, ilusaid asju, autosid. Põhiline on see, et auto peab olema naabri omast parem ja maja tuttavate omast suurem. Mis tähtust omab su kallis liisinguauto siis kui tulebki Kolmas maailmasõda või tabab maad laastav komeet?

Kas lõpuks tahaksid vaadata oma elule tagasi ja mõelda kui palju vara sa kokku ajanud oled või sellele kui palju heategusid sa oled teinud teistele inimestele või end ümbritsevale keskonnale? See kõlab küll naiivselt, aga kui järele mõelda, siis tegelikult on see ju tõsi. Ma ei ütle, et kõik inimesed peaksid nüüd villastes riietes ringi käia hakkama, paberkotte kummardama ja kõiksugusest keemiast nagu deodorandid ja muu säärane loobuma, aga veidi võiks oma elu ümber korraldada küll. Võtke endale eesmärk nädalas kasvõi korra midagi loodusele või kaasinimestele kasulikku teha. Püüdke osta ainult neid asju, mida teil tõeliselt vaja on. Poest saadud kilekotte saab taas kasutada prügikottidena ning kefiiripakkidest saab lastele lahedaid mängumaju ehitada. Põhimõtteliselt saab igast asjast midagi uut ja põnevat teha, välja veninud kampsunid vii vanaemale, tema harutab need üles ja teeb lõngast midagi uut ja ilusat.

Minu arvates on eriti tobe see, et enamus muusikavideosid on täis säravaid „bling-bling” teemante ja muid hinnalisi aksessuaare. Paljud võtavad endale sellise elustiili eesmärgiks ja püüdlevadki sinna poole nagu see oleks elu ülim eesmärk – omada  piisavalt palju ja hinnalisi asju. Ületarbijad ei jäta mitte ainult endast rumalat ja tühja muljet vaid hävitavad ka meie elukeskonda. Enda tarbimise ülejääke pole mõtet prügikasti visata, neile peaks vaatama uue kasutusala. Kõige lihtsam näide on see, mis Marge oma artiklis juba ennist mainis, et oma üleliigsed riided võiks lastekodudele või vaestele peredele anda. Kui lastekodud neid ei taha, siis sõbrannad või sugulased ehk tahavad. Ning veel üks variant on teha vadadest riietest ise midagi uut, näiteks lõika ühel pluusil ära varrukad ning õmble need teise särgi külge, lisa veel huvitavad nööbid ja ainulaadne ja moodne pluus ongi valmis!

Ostuvaba päev on minu arust väga hea idee, see annab inimetsele võimaluse poes surfamise asemel kodus olla, asju sorteerida, neist midagi huvitavat ümber töödelda või oma vanad asjad ära pakkida ja need inimestele viia, kellel abi vaja oleks.

Soovin kõigile mõõdukat ja elutervet tarbimist!