Unenäod- kas sõnumid alateadvuselt?

52 kommentaari
Unenäod- kas sõnumid alateadvuselt?

Tantsin kastemärjal heinamaal läbipaistvate kummaliste olenditega. Meie sammude üleskeerutatud niiskus tekitab õhku vikerkaare. Nad jooksevad elevil selle värvilise moodustise poole, tirides mind ühes. Uskumatu, ma kõnnin vikerkaarel, nagu see poleks muud, kui tavaline sild. Pole ennast tükk aega nii vaba ja nii õnnelikuna tundnud. Järsku käib üle heinamaa ehmatav helin, mille peale mu salvadordalilik maailm haihtub. Teen silmad lahti ning panen äratuskella kinni. Tunnen end värske ja puhanuna, kuid kas see on magamise ainukene funktsioon – laadida meid uueks päevaks? Miks me siis näeme unenägusid?

Tantsin kastemärjal heinamaal läbipaistvate kummaliste olenditega. Meie sammude üleskeerutatud niiskus tekitab õhku vikerkaare. Nad jooksevad elevil selle värvilise moodustise poole, tirides mind ühes. Uskumatu, ma kõnnin vikerkaarel, nagu see poleks muud, kui tavaline sild. Pole ennast tükk aega nii vaba ja nii õnnelikuna tundnud. Järsku käib üle heinamaa ehmatav helin, mille peale mu salvadordalilik maailm haihtub. Teen silmad lahti ning panen äratuskella kinni. Tunnen end värske ja puhanuna, kuid kas see on magamise ainukene funktsioon – laadida meid uueks päevaks? Miks me siis näeme unenägusid?

Unenäod on pildid, hääled, mõtted, tunded, mida elame läbi magades. Ühe teooria kohaselt, mida toetavad ka paljud kaasaegsed terapeudid, on need pelgalt mis tahes mõtete jätkamine, mitte aga alateadlike soovide väljendamine.
Korduvate teemadena unenägudes on üles märgitud näiteks kooli/tööga seotu, hilinemine, kellegi surm, piinlikud momendid, eksamil põrumine, kukkumine ja lendamine, võimetus liigutada, nägemise ähmastumine jne. Tunduvad täpselt selliste igapäevaste teemadena, mille üle inimene võib juurelda või mida karta. Võib-olla see seletus ongi nii lihtne.

Freud nii ei arvanud. Kuulsa Viini psühhiaatri arvates pole unenägudes midagi juhuslikku. Freudi arvates hakkab meie tõeline bioloogiline, sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud “mina” ennast unes realiseerima, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. 19. sajandil avastasid nad Jungiga seose teadvuse ja alateadvuse vahel ning et viimane on unenägudes domineeriv. Seega on unenäod “alateadvuse keeles”, mis muudab need sürreaalseks, katkendlikuks, ebaloogiliseks, isegi absurdseks. Meil puudub unenägudes kriitika, puudub teadlikkus, et anda meie mõtetele ja kujutlustele üks kindel suund.
Freudi järgi on unenäo tekitajaks üks kindel allasurutud soov ja et unenägu seletada, tuleb lähtuda sellest soovist.
Seega võite ära unustada igasugused “Unenägude seletaja” tüüpi raamatud ja saidid internetis. Kuigi need leheküljed on kindlasti kirjutatud parimate kavatsustega, peame esiteks arvestama sellega, et ajad on muutunud. Sümbolid, mis kunagi tähendasid üht, võivad nüüd tähendada hoopis midagi muud.

Teiseks, unenäod on individuaalsed ja sügavalt isiklikud. Et unenäost sotti saada, peab inimene enne teadma natukene oma hingeelu iseärasusi ja seadusi. Üks moodusi enda jaoks unenägusid seletada on näiteks hakata pidama päevikut, kuhu panete kohe pärast ärkamist nähtu kirja, sest see kipub paari minutiga ununema. See annab teile võimaluse unenägu analüüsida, kõrvutades seda teie elus toimuvaga. Ja mõningase päevikupidamise järel juba teate erinevate läbivate sümbolite tähendust. Olete nii-öelda iseenda psühholoog.
Isegi kui kaldute arvama, et esimene teooria tundub tõesem, et ma magan, sest ma magan, on ikkagi kasulik pidada päevikut. Sellisel juhul võtke unenägude üleskirjutamist mitte “alateadvuse keele” dešifreerimisena, vaid oma katkijäänud mõtete ülestähendamisena. Ärkvelolekul mõeldu erineb kindlasti unes läbielatust. Mõte on võib-olla edasi arenenud, selgemaks saanud, terviklikum. Saate oma mõtet näha uuest värskemast vaatenurgast. Mitte midagi müstilist, seletamatut, mõistusele vastuvõetamatut, vaid kõigest eneseanalüüs.

On inimesi, kes on unenäod enda jaoks nii-öelda tööle pannud. Sellised indiviidid on läbi aegade kuulsad kunstiinimesed. Kirjanikud, heliloojad, maalikunstnikud, kes kasutasid abistavaid aineid, et põgeneda teadvuse ja alateadvuse piirile, sinna, kust saab alguse unenägude maailm. Või kes lihtsalt hüppasid pidžaamas voodist välja, sest enne sügavasse unne jäämist tuli neil mõni geniaalne mõte, mis tuli kohe paberile või lõuendile talletada. Või kes piitsutasid ennast tööle, kuni olid nii üleväsinud, et ärkvel olles nägid und, millest sai nende järjekordne suurteos.
On ju läbi ajaloo teada selgeltnägijaid, nõidasid ja ravitsejaid, kes kasutasid unenägude müstilist maailma oma töös. Kas on aeg nii palju edasi läinud, et tänapäeva inimesed on lihtsalt nii konservatiivsed, et ei tahagi panna suurt rõhku millelegi, mis tekitab liiga palju küsimusi, aga on nii keeruline, et vastuseid ei anna?

Võib-olla kunagi oli inimene oma alateadvusega tihedamini seotud, aga tehnika ja teaduste sajandi tõttu ei taha inimene ühiskonnale narr näida ja uskuda millessegi, mida pole kunagi tõestatud. Võib-olla oleme “alateadvuse keele” ära unustanud ja suhtume unenägudesse nagu meelelahutuslikku multikasse, mis magamise ajal jookseb, sest me lihtsalt ei saa sellest aru.

Buduaar Shopping No11