Vastlapäev on naiste püha

Vastlapäev on naiste püha

Teisipäev on vastlapäev! Mõnus talvine ilm, töölt ning koolist vaba päev on ilmselge märk selle kohta, et igaüks peab sel aastal vastlasõitu tegema minema. Millist tarkust ammutas vanarahvas vastlapäevast?

Teisipäev on vastlapäev! Mõnus talvine ilm, töölt ning koolist vaba päev on ilmselge märk selle kohta, et igaüks peab sel aastal vastlasõitu tegema minema. Millist tarkust ammutas vanarahvas vastlapäevast?

– Pikk kelguliug tõotas head viljasaaki, piimarikkaid lehmi, koheva villaga lambaid ning üldse edukat ja rõõmsat aastat. Liulaskmine oli ka sümboolne tervitus saabuvale kevadele – pika liuga sõideti kevadele vastu. Liulaskmisest võttis vanasti osa kogu pere ja kindlasti pidi lustijate hulgas olema ka pereema.

– Vastlapäeva peeti rohkem naiste pühaks, seepärast olid paljud naistetööd – ketramine, kudumine, õmblemine – keelatud. Selle keelu vastu astujaid ootas ees vilets vilja- ja karja-aasta.

– Vastlapäeval olid keelatud kõik tööd, mille tegemisega kaasneb suur lärm.

– Põrand tasus kas üldse pühkimata jätta või siis pühkida üheksa korda – see kindlustas hea linasaagi.

– Nägu pesti vastlapäeval samuti üheksa korda, see pidi lisama ilu ja muutma inimese kogu aastaks virgeks.

– Igal rahvakalendri tähtpäeval on omad kombed tüdrukute mehelemineku ennustamiseks. Vastlapäeval pandi seajalakontidele tüdrukute nimed ning kelle kondi sisse koer kõige enne hambad lõi, pidi esimesena mehele saama.

…selliste toredate traditsioonidega tähistasid vanad eestlased vastlapäeva!

Buduaar.ee soovib kõigile pikka liugu!