Virtuaalmaailm vs. päris elu

[email protected]

Tänapäeval on tehnika nii kiiresti arenev nähtus. Veel kümme aastat tagasi polnud kõigil kodus telefonigi, rääkimata mobiiltelefonidest. Siis hakkasid vaikselt tulema arvutid ja mobiilid. Internet, e-mailid, MSN messenger, ICQ, Yahoo messenger, rate.ee jne. jne.
Palju suhtlemist toimub nüüd hoopis läbi juhtmete ja sageduste ja lainete. Emotsioone aitavad edastada kõikvõimalikud näod (:P; :( ;)) ja muud emotikonid. Jutt jookseb sõltuvalt sellest kui hästi ja kiiresti oskad trükkida, endale saab teha kõikvõimalikke profiile, valida oma teksti värv, panna üles endast pilte, kas siis niisama või teistele hindamiseks ja palju palju muud - võimalused on peaaegu et lõputud.

Mis on selle tagajärgedeks? Kas päris elus ka iga teise lause järel keele suust välja viskame muutes öeldud lause väärtuse kaheldavaks...? Internetis suheldes on üsna kerge unustada, et päris elus ei julgeks või ei tahaks sellistest asjadest üldse juttu teha. Kui teine inimene ikka sul otse silm-silma vastu ei seisa, on palju kergem rääkida oma tunnetest, saladustest ja igasugustest muudest asjadest, mis vastakuti suheldes alles sõpruse arenedes teemaks tõuseksid. On see hea või halb? Kes seda teab, aga kindlasti on ta ebatavaline ja uus nähtus. Veidi halb on ta selles mõttes, et suhe võib areneda liiga kiiresti suunas, kuhu ta muidu ei läheks. Ja siis kokku saades kohtud nagu uue inimesega, ometi teatakse üksteisest juba üsna palju.
Kas suhted, mis sõlmitakse esmaselt läbi interneti ka päris elus püsima jäävad? On olemas vist igasuguseid juhtumeid, aga minu meelest on internetis suhtlemine natuke ohtlik. See toimib probleemideta ainult nende inimeste vahel, kes üksteist juba niigi hästi tunnevad. Olen kuulnud juhusest, kus noormees ja neiu tutvusid internetis, rääkisid mitu päeva msn-is ja seal sujus jutt kohe ülihästi. Poiss ütles tüdruku jaoks täpselt neid õigeid asju ja ilmselt ka vastupidi. Mõne aja möödudes otsustati ka päriselt kokku saada, kuid oh seda pettumust siis, kui reaalsuses osutus poiss neiu jaoks hoopis kellekski teiseks. Esiteks välimus ei läinud üldse kokku sellega, mida oodati, teiseks oli ka jutt päriselt hoopis erinev sellest, mida internetis kogeti. Esimene kohting jäi ka viimaseks. Ja ka msn-is enam ei vesteldud. Selle internetiga ongi nii, et tekivad hirmsad ootused, isegi kui endale ennem selgeks teha, et ei tohi midagi välja mõelda, on sügaval hinges siiski kujutluspilt teisest olemas. Ja 90% juhtudest tuleb mingil määral pettuda. Vahel juhtub, et see, kes arvuti vahendusel on jutukas ja hiilgab oma mõttetegevusega, on kokku saades vaikne hiireke nii et sõnu tuleb temast vaat et välja kiskuda.

Kui inimesed reaalses elus kokku saavad ja tunnevad, et tahaksid teine-teist lähemalt tundma õppida, on ju kohe näha, kes teine on ja kas tahad temaga sõbruneda või mitte. Ka tulevad teemad loogilises järjekorras, muutudes aja möödudes üha isiklikemaks ja rääkides tajud, et see on tõesti teine inimene, kellega sa vestled, mitte lihtsalt tekst ei jookse mööda ühte akent keset arvutiekraani.

Samas on muidugi ka palju õnnestunud sõpruseid ja armastussuhteid, mis on alguse saanud arvuti ja interneti abil. Ega ennem ei saagi ju teada, kui oled proovinud ja näiteks kokku saanud vestluskaaslasega. Samas pole sellisel juhul, kui teist enne ei tunne, ju ka mittemidagi kaotada. Loomulikult on olemas igasuguseid haigeid inimesi, selles mõttes tuleks olla äärmiselt ettevaatlik, enda kohta ei tohiks avaldada isiklikke andmeid (aadress, telefoni number jne.) enne kui oled teist reaalselt ka näinud ja mingisugune usaldus on juba tekkinud.
ühesõnaga, internetimaailm on suur ja lai, juhuseid ja juhtumeid ilmselt ka miljoneid. Tänapäeval on suhtlemine interneti teel peaaegu et vältimatu. Vähemalt nooremate generatsioonide jaoks. üks parimaid omadusi on tema kiirus, mugavus ja üsna soodne hind. Head katsetamist kõigile ja ärge unustage oma kogemusi meiega jagada;)