Villu Parvet: seksisõltlase argipäev (2/3)

Seksisõltuvus, hüperseksuaalsus ning sellega seonduvad haiguslikud nähtused ei ole tänapäeva ühiskonnas mitte midagi uut. See toimub siinsamas meie seas ja on paljude inimeste jaoks traagiliseks piinaks, millega on kohati äärmiselt raske toime tulla. Tänu avameelsetele inimestele, ongi järgnevalt kirja pandud mõned mõtted ja kogemused reaalsetelt seksisõltlastelt. Esimest osa loe SIIT

... Kliendi juurde minekust ei saa muidugi juttugi olla, eks hiljem tuleb siis lihtsalt rohkem võimelda. Kiire pilk suhtluskontodele, osad ongi juba vastanud. Numbrid tuleb sisestada telefoni, mitte mällu, vaid lihtsalt ära valida, mingit jama pole mõtet salvestama hakata, reeglina on seksisõltlase telefoniraamat niigi piisavalt paks. Kui vaid teaks, kes mingi nime taga tegelikult peitub, arvestus selles osas on ammu segi läinud.

Praegu on aega vaja seksi ja kiiresti. Autost on tavaliselt mugav tagasi helistada ka naistele, kes on sõnumile vastanud. Kõne käigus on kasulik peale keerata huumorit ja maksimaalselt pingevaba suhtumist. Õnneks ongi üks tuttavatest naistest oma kodus päeva ajal. See paneb seksisõltlane muigama – parim variant ongi naise juurde koju minna, ei mingit kohvi, liigset juttu, ainult kiire seks. Seksisõltlane ütleb, et ta tuleb külla ning tahab kõne lõpetada. Naine ütleb, et tal läheb 12-ni aega. Tekkinud on idiootne 45 minutine auk. 

Tööle tagasi minna on mõttetu – koos logistikaga on see ideaalne aeg kiireks vahekorraks mõnes massaažisalongis. Neid on õnneks igas linnaosas. Need numbrid tasub ka telefoni suvaliste nimede alla ära salvestada. Telefonil vastab vene mutike, kes loeb ette, milline massaažispetsialist mingis salongis täna vastu võtab. Kõik massöörid ei anna seksi, osad on sellised põhimõttelised, lihtsalt toksivad sind tuima näoga ja lähevad pärast kiiresti ruumist välja. Samas on ka selline poolik seks rahuldust pakkuvam kui ise pihku peksmine. Õnneks on ühes salongis tööl ka naine, kelle nime ja reaalse seksi saamise vahelt tekib sõltlase peas ähmane seos. Kiirust ületades keerab ta lagunenud maja hoovi, mille keldrikorrusel on sauna- ja massaažisalong. Ruttu 35 eurot mutikesele ja juba saabki suure massaažilauaga ruumi, kus ootab õnneks tuttav tüdruk.

Massöör küsib seksi eest 40 eurot, mis on loomulikult palju, aga praegu pole viitsimist tingida. Kondoomid on seksisõltlasel alati kaasas, sest suvaliste tüdrukute brändivalikut ei saa usaldada. Parim on Durex Performa või Extra Safe – need ei purune ilmselt ka siis, kui ennast mitmeks tunniks nühkima unustada. Igal juhul avab 40 eurot massööri jalad ning seal samas massaažilaual astub sõltlane neljas erinevas poosis temaga rahulikku, veidi agressiivsesse vahekorda. Kogemus ütleb, et sellised massaažitüdrukud ei lase endale spermat peale pritsida, seepärast lõpetabki sõltlane vaikselt kondoomi sisse. Kohe seejärel astub ta samas ruumis olevasse dušinurka ning peseb kiiresti. Lateksi lõhn ei ole järgmisele tüdrukule kuigi erutav.

Keldrist päikese kätte astudes on kellal number 12.04, see sobib seksisõltlase jaoks ideaalselt, sest naisi on kasulik mõõdukalt ootama panna. Veerand tunniga on ta naise juures. Selliste heade seksisõpradega taaskord kohtudes on hea teeselda kohe suurt erutust, siis ei pea hakkama kuulama nende igapäevaelu puudutavaid heietusi. Pärast ukse avamist püüab sõltlane kohe tüdrukut suudelda, see õnnestub osaliselt. Teeseldes väga suurt jällenägemise rõõmu ja erutust, rõhutab ta seda, kui palju on naisest mõelnud. Ei tea, kas naised lihtsalt soovivad selliseid asju uskuda, aga tundub, et jutt annab soovitud tulemuse. Tüdruk on aga täiesti riides ja ütleb, et peab kohe välja minema. Seksisõltlane ütleb, et teab seda. Samuti lisab ta, et nad ei pea midagi tegema, kuid surub naise ikkagi elutoa diivanile. Sellised idiootsed klišeed töötavad millegipärast. 

Kuna naine õnnestub sülle meelitada, tekib võimalus hakata ennast tema vastu hõõruma, mille tulemusena tekib loomulikult järjekordne erektsioon. Just enda üleserutamine ning seeläbi naise fakti ette panemine töötab kahtlastes olukordades seksi saamiseks ideaalselt. Kiire liigutusega avab seksisõltlane oma püksid ja seal nad juba ongi kolmekesi: sõltlane, tüdruk ja hr Peenis. Loomulikult saab naine aru, et nüüd on kasulikum vaidlemise asemel pigem juba ära seksida ning laseb seksisõltlasel ennast magamistuppa lükata. Ilmselt ka see tüdruk on üks paljudest, kellega koos viibimise ajast on sõltlane rohkem olnud tema sees kui väljas. Pärast seksi teeskleb sõltlane oma parima poisiliku sarmi piires, et on tööle hiljaks jäänud. Samuti lisab ta küllaltki veenvalt, et tahab tüdrukut ka tulevikus „niisama“ näha. Tüdruk naeratab nukralt, kuid tema silmist on näha, et sõltlane talle meeldib.

Enne kella ühte on meie peategelane tagasi tööl, söömine toimub möödaminnes. Tänu teadmisele, et seksi on vaja ning selleks kulub ka vahendeid ja need tulevad paraku tööandjalt, suudab sõltlane ennast aeg-ajalt fokusseeritult tööle sundida. Selleks, et motivatsioon säiliks, lepib ta kella viieks Õismäele kokku kohtumise väga ilusate piltidega tüdrukuga, kelle ankeedis on märge „otsin sponsorit“. Ainuüksi pildid tunduvad nii ilusad, et tasub proovida.

Ainult mõte sellest, et niikuinii saabub võimalus hilisemaks seksiks, motiveerib sõltlast tegema intensiivselt tööd, tervelt kolm tundi järjest. Ei tea, kas see on sõltuvuse ja sundmõtete üks osa, kuid tajudes, et töö ta sõltuvuse rahuldamisele kaasa aitab, suudab ta seda teha paremini kui tema targad ja tublid kolleegid, kellega ta niikuinii eriti palju suhelda ei soovi. Punkt kell neli lööb ta arvuti kinni. Ta teab, et tema tööandjaks on suur pank, milles temast kõrgemad ülemused ajaliselt harva temast kauem ja targemini intensiivset tööd teevad. 

Kiiresti vaatab ta üle, milliseid vastuseid on tulnud suhtluskeskkondadest. Vastanud on tädi Keilast, kes soovib seksi eest 300 eurot. Selline jama tuleb muidugi koheselt ära kustutada, tädil pole isegi ühte esihammast. Peale piltilusa tüdruku midagi väga silma ei hakka. Rutiinselt vaatab ta üle kas prostituutide lehed – kunagi ei tea, mis uut kaupa on turule tulnud. Kuigi ta on maganud praktiliselt kõigi pikemal ajal tegutsenud Tallinna prostituutidega, avastab ta aeg-ajalt ikka midagi uut. Nii ka seekord, number telefoni ja minek.

Majast autoni sammudes teeb ta kõne just valitud numbrile. Prostituutidega on nii, et tasub võtta neid, kes on just kuulutuse lisanud, siis on nad kättesaadavad ning tõenäoliselt pole neist veel üle käinud ka jalgpallivõistkonna jagu ehitajaid, kes oma palgapäeval Casanovadeks kehastuvad. Selgub, et naine on ainult mõni tänav eemal ja hääle järgi meeldiv. Venelane loomulikult, nagu ikka. Kuna viieni on aega, otsustab sõltlane läbi astuda. Raua tänav, keskmiselt vana maja, Nõukogudeaegne lift, kopitanud lõhnaga korter ja umbes neljakümnendates kunagi päris ilus olnud ja nüüd suhteliselt ära mutistunud tädi. Sõltlase peas on Hamletile omane küsimus: kas olla või mitte olla? Osa nagu tahaks seda mutti, kes mingi nurga alt pimedas ruumis Angelina Jolie´d meenutab ja mingi osa kutsub mõistusele – juba 50 minuti pärast näed piltilusat tüdrukut. (jätkub)

Esimest osa loe SIIT

Buduaarile Villu Parvet

PS! Loe kindlasti ka Villu kirjutatud bestsellerit "Seks, vein ja kutsikad".