Kolmas õppetund LÕPETA ANALÜÜS, HAKKA ARMASTAMA

Mehele on oluline, et probleemide tekkimisel leiaks ta üles nende allika. Temas on alati lootus, et allika kõrvaldamisel ei pea ta konkreetse probleemiga enam kunagi tegelema.

Siit ka põhjus, et mil iganes tema tüdruksõbral on mõni emotsionaalne „probleem“, tahab mees kõigepealt teada MIKS see nii on. Teda huvitab, MIS naisele meelehärmi valmistab, uskudes, et kõigel on alati konkreetne põhjus. Ta tahab väga teada, mis naises halva tuju esile kutsus, et see siis korda teha.

Kui see on sinule naisena tuttav, siis tunned sa end ära ka olukorras, kus sind armastav mees hakkab sult küsima küsimusi, et jõuda selgusele sinu „probleemi“ põhjustest. „Kallis, mis sul viga on? Kas ma tegin midagi, mis sind ärritas? Miks sa pahane oled? Kas keegi ütles sulle halvasti?“ Mees elab illusioonis, et leides üles sinu „murede“ põhjuse, on sinu parandamine käegakatsutav, mõtlemata, et naine ei ole auto, mida saab „ära parandada“ või „korda teha“.

Ühena sellistest meestest olen ikka ja jälle pidanud kogema, kuidas minu küsimused teevad iga normaalse naise tuju üldjuhul veelgi halvemaks. Populaarteaduslikud uuringud väidavad, et 90% naise emotsionaalsetest madalseisudest tuleneb vähese armastatuse tundest. Seda teades, sõber, kes sa seda loed, püüa oma naist mitte analüüsida. Sa ei ole arst, kes peab haigust diagnoosima või terapeut, kes klienti küsitleb. Sa oled armastaja, kelle ainus ülesanne on armastada. Armasta oma kallimat. Jaga temaga seda sama armastust, mille pärast sa talt üldse neid küsimusi küsid. Tee seda kohe alguses ja vahetult. Mine ta juurde, vaata sügavalt silma, puuduta teda, ütle talle kui väga sa teda armastad, naerata, ümise tema lemmiklugu ja tantsi temaga,  ning võimalus on väga suur, et sinu naise emotsionaalne palavik langeb. Tal võib endiselt olla miskit, mis vajab lahendamist ja võimalik, et saad teda selles aidata, kuid emotsionaalne pool olukorrast saab ravitud vaid armastusega.

Iga kord kui olen oma naise tuju küsimuste abil analüüsida püüdnud, olen haledalt läbi kukkunud. Sa võid naiselt alati ju ka ise küsida, kas ta pigem eelistab, et emotsionaalselt pingelisel hetkel näitaksid sa talle, kui väga teda armastad või tegeleksid tema „ravimisega“ küsimuste abil. Naist armastada on ju niivõrd lihtne; see on ju see, mida te mõlemad tegelikult nii või teisiti tahate. Õli sa ei vala ju tulle, ära siis küsi ka mõttetuid küsimusi.

Järgmisel korral, kui naine on tujust ära, proovi seda: oleta, et ta tunneb, et armastust on vähe. Lihtsalt oleta, et see on nii. Tee seda isegi siis, kui sulle tundub, et asi ei saa nii lihtne olla, et peab olema mingi muu põhjus tema pahameelele. Kujutle, et ta on nagu lill, mis vajab kastmist, mitte nagu mootor, mis vajab karburaatori vahetust. Ära üldse oleta, et midagi valesti või halvasti on. Lihtsalt oleta, et ta tahab tunda sinu armastust, sügaval, tugeval, kindlal ja tuntaval moel.

Vaata teda armastusega, puuduta teda armastusega ja räägi talle armastusega. Ja siis vaata, mis tema tujuga juhtub. Ja alles siis, kui ta on jälle rõõmus ja lõõgastunud, võid sa rääkida kõigest, mis veel rääkimist vajab.

Naise tujud on nagu ilm. Need on pidevas muutumises, kord karmid siis jälle õrnad, ja ilma igasuguse konkreetse allikata. Ükski analüüs ei toimi. Ei ole olemas mingisugust lineaarset põhjus-tagajärg jada, mis saaks sind viia „probleemi“ algallikani. Sest tegelikult enamasti ei olegi probleemi, on vaid torm, tuulehoog või äkiline muutus ilmas.

 

Alar Ojastu