Neljas õppetund

25 kommentaari

Oluline küsimus, mida sõber minult kord peale järjekordse suhte karile ajamist küsis,  oli: „Alar, kui sa tõesti tahad, et naine oleks just nagu jumalanna, kes pakub sulle oma naiselikke võlusid, siis millal oled sa valmis olema ise piisavalt mees, et jagada naisega ka kõiki enda mehelikke kingitusi?

Ta küsis seda, sest põhjus, miks me minu sõnul lahku läksime oli see, et minu nägemuse järgi tahtis tüdruk pidevalt, et ma ütleksin, mida me teha võiksime. „Kas ta ise ei võiks asju välja mõelda ja oma peaga otsustada?” oli mõte, mida ma pidevalt omaette mõtlesin, kuni ma enam vastu ei pidanud ja tundsin, et tüdruk ei anna oma panust. Ometi minu enda panus – üks mehe väärtuslikemaid kingitusi naisele – võime suuta korraga näha erinevaid võimalusi ja nende põhjal otsuseid teha – oli see, mis jagamata jäi. 
Lohutan end vahel mõttega, et olen veel noor ja kõike ei saagi kohe teada, kuid fakti, et olen  enamuse oma elust suhetes luuser olnud, see ei muuda. Luuser on karmilt öeldud, kuid kui mees oma „tegelikult” põhilisi kingitusi naisega jagada ei oska, siis midagi paremat talle öelda ei saa. Seks võib olla hea, raha võib tore olla, välimus võib sõbrannadele kadedust teha, kuid pelgalt see igavesti koos ei hoia.
Luuser mees ei viitsi otsustada ja tahab, et naine mõtleks ise endale lõbustusi välja ning on siis valmis nendes osalema. See näeb umbes nii välja , et naise initsiatiivi peale midagi koos teha, ütleb mees: „Teeme mida iganes sa teha tahaksid. Mulle sobib kõik.” Ta ei mõtle, et see on lause, mis on kohane sõbrale, mitte kirglikule armastajale. Sõpradena tahame tõepoolest üksteist austusega kohelda ning teineteisele ruumi ja iseseisvust anda, kuid armastajatena oleme mina ja minu naine midagi palju enamat kui lihtsalt sõbrad.
Olles nüüd juba mõnda aega jälginud iseenda lähisuhteid, lugenud asjade paremini mõistmiseks  käputäis kirjandust ning osalenud mõnel seminarilgi, olen hakanud uskuma, et mees, kes ootab, et naine teeb üksi otsuseid ja on vastutav ka nende tagajärgede eest, on mees, kes hiilib kõrvale oma vastutuse eest suhtes. Sest kui mees vabatahtlikult loobub oma vastutusest olla oma naisele toeks selguse ja otsusekindlusega, siis muutub naine ühel hetkel järsuks, nurgeliseks ja kaotab usalduse oma mehe ja tema armastuse vastu.
Naise otsused põhinevad enamasti tunnetel sellest, mis tundub õige ja valena ning väga tihti ongi see parim viis otsuste langetamiseks. Ometi ei ole intiimsuse sügavaim eesmärk see, et suudetakse teha parimaid otsuseid, vaid pigem see, et otsuste tegemisel jäädakse kindlaks sellele mehelikule või naiselikule jõule, mis kaks alguses üldse omavahel kokku tõi. Kui see jõud peaks nõrkema, tekivad momentaalselt konfliktid. Kui kaob polaarsus, kaob tõmme ning seksuaalne ja intiimne säde samuti.
See tundub ehk pealiskaudne, kuid ometi on just nii, et oma ettepanekute ja ideede väljapakkumine ongi just üks viise, kuidas mehena oma rolli täita. Isegi kõige tühisemate asjade juures ei ütle oma rolli mõistev mees: „Tee, mida iganes sa teha tahad.” Tal on alati olemas oma arvamus. Kui naine küsib, milliseid kingasid täna kanda, siis tuleb otsustada ja see otsus välja öelda. Vastus hindele 2 on: „Mõlemad on ilusad.” Mõnevõrra tõstab skoori kui ütled: „Mulle meeldivad punased kingad, kuid kõige olulisem on see, et sa õnnelik oled.” Loomulikult kannab ta lõpuks just seda, mida ta kanda tahab, kuid oluline on, et ta tunneks mehe võimet seisukohta omada.

Enamasti peame langetama suuremaid otsuseid kui kingapaari valik. Näiteks karjääri muudatusega seonduvad otsused, mis mängivad rolli aastateks. Naine võib uue töö suhtes kogeda head kõhutunnet ja teha just seda, mis talle kõige õigemana tundub. Kuid ta võib seda teha ka plusse ja miinuseid kirja pannes, et mõista, mida üks või teine valik endaga kaasa võiks tuua. Kuna enamikul meestest on maskuliinne essents, siis on neil ülilihtne anda naise otsustamisprotsessi oma panus.  Ja mis veel olulisem – kirge silmas pidades, kui mees ei panusta naise maskuliinsesse otsustamisprotsessi, siis muutuvad nad teineteise vastu energeetiliselt eemaletõukavaks. Naine on maskuliinses, mees on neutraalne ja mitte keegi ei ole feminiinsuses. See võib lühikest aega okei olla, kuid kui sellest saab krooniline nähtus, siis muutuvad armastajad ajapikku semudeks. Joovastavad kire hetked asenduvad kahe sõbraga, kes omavahel võimalusi arutavad.
Kui mees ei suuda jagada  oma maskuliinseid kingitusi ja ütleb asju nagu: „Mind see ei huvita. Otsusta ise!” , siis peab naine õppima usaldama iseenda maskuliinset poolt. Ehk teisisõnu öeldes, hakkab ta usaldama iseenda maskuliinset rohkem kui oma mehe oma. Ühel hetkel avastab mees, et naine kuulab tema arvamust üha vähem ja vähem. Ta isegi keeldub seksist, sest ta ei oska enam oma meest usaldada ning ei suuda end koos temaga vabalt tunda.
Väärtuslik õppetund, mille olen suhteid analüüsides saanud, on see, et minu töö on alati aidata oma naisel teha valikuid, pakkudes talle perspektiivi ja rääkides talle enda valikutest, andes samal ajal mõista, et armastan teda hoolimata lõppotsustest, mida ta teeb. Väga tihti on naise feminiinsed tunded palju kindlamad otsuseallikad, kui sinu maskuliinne kaalutletus. Seega ole tark ja julgusta oma naist olukordi tunnetama ja oma kõrgeimast tundest lähtudes otsusteid tegema. Kuid tõmbe ja õnnelikkuse jaoks suhtes ütle talle alati, mida sina sellises olukorras teeksid ja miks sa seda teeksid. Tee seda eriti siis, kui sulle tundub, et naine peaks ise otsuseid tegema.