Kõne verstapostid – millal ja mida oskab laps öelda?

Eeldus soodsaks kõnearenguks on see, et lapse kui suhtluspartneriga arvestatakse tema sünnist saati. Paljud loomade ja inimeste neurobioloogilist arengut käsitlevad teadustööd on tõestanud, et rohke varajane hool kasvatab ajukoe suurust ja sellest lähtuvate seoste määra. See omakorda toetab nii mäletamist kui õppimist. Vaatame, mida peaks oskama kesmine pooleaastane, aastane, pooleteiseaastane, kaheaastane ja kolmeaastane laps öelda.

POOLEAASTANE

Mida oskab: Reageerib helile ja häältele, otsib silmadega heli allikat, pöörab pea hääle suunas, koogab ja laliseb.
Nõuandeid: Ole palju koos lapsega, räägi temaga ning laula talle, nimeta inimesi ja kommenteeri tegevusi. Otsi abi, kui laps ei reageeri helidele või sa ei saa lapsega silmsidet.

AASTANE

Mida oskab: Mõistab lihtsaid korraldusi, ütleb üksikuid sõnu, reageerib oma nimele.
Nõuandeid: Lapsega suheldes mängi hääle ja miimikaga. Peida end ära, piilu, naerata ja naera. Pea meeles, et televiisor ei asenda elusat inimest!

POOLETEISEAASTANE

Mida oskab: Mõistab lihtsaid korraldusi ja lauseid, oskab nimetada tuttavaid esemeid, omandab järjest uusi sõnu.
Nõuandeid: Räägi lapsega loomulikult ja lihtsalt, grammatiliselt õigesti. Vaadake koos raamatuid ning kommenteeri, mis seal sees on. Tutvusta lapsele värve ja vorme. Otsi abi, kui lapse kõne areng seiskub või halveneb.

KAHEAASTANE

Mida oskab: Mõistab keerulisemaid korraldusi, ütleb oma nime, kasutab paari-kolmesõnalisi lauseid.
Nõuandeid: Rikasta lapse sõnavara, selgita talle uute sõnade tähendust. Kui laps hääldab sõnu valesti, korda neid õigesti. Otsi abi, kui laps kasutab vaid üksikuid sõnu, tema kõne on raskesti mõistetav, ta ei ütle kahesõnalisi lauseid.

KOLMEAASTANE

Mida oskab: Mõistab lihtsaid lauseid, oskab kasutada küsisõnu, tarvitab mitmust ning osaliselt käände- ja pöördelõppe.
Nõuandeid: Õpeta lapsele luuletusi ja lugude jutustamist, aita tal oma tundeid ning mõtteid väljendada. Otsi abi, kui lapse kõne on endiselt raskesti õistetav, kui ta kasutab vaid üksikuid tegu-, omadus- ja määrsõnu, ei tarvita mitmust ega moodusta lihtsaid lauseid.

/Toimetas: Helena-Reet Ennet/