Mis ohustab enneaegset beebit?

Väga varakult ilmale tulnud beebid vajavad erilist hoolt - algul sellepärast, et ellu jääda, ja edasi selleks, et hästi areneda. Eestis peetakse enneaegseks last, kes on sündinud 22.-36. raedusnädalal ning kaalub rohkem kui 500 ja vähem kui 2500grammi. Vaatame, mis võib ohustada enneagselt sündinud last?

KOPSUD
Enneaegsel võib tekkida äge kopsuhigus - hingamishäirete sündroom, mida iseloomustavad hingamispuudulikkuse nähud. Raviks antakse lapsele hapnikku, surfaktanti ja ventileeritakse kopse. Esineb sagedamini enne 30. rasedusnädalat sündinutel. Ebaküpsed kopsud, nende ventileerimine ja hapnikravi võib viia kroonilise kopsuhaiguse tekkeni. Spetsiifiline ravi sel haigusel puudub. Lapse hingamist toetatakse ja lastakse kopsudel vähehaaval küpseda.

AJU
Õrna ja ebaküpset aju võib mõjutada hapnikupuudus või vererõhu kõikumine. Lapsel võib tekkida ajuvatsakestes verevalum. Spetsiifilist ravi sellel ei ole. Küll aga võib verevalum mõjutada nii lapse füüsilist kui ka vaimset arengut. Ta võib hakata hiljem kõndima ja rääkima, halveneda võib ka kuulmine.

Hapnikuvaegus või verevalum võib põhjustada ka peaaju motoorsete piirkondade kahjustuse, mis avaldub hilisemas eas tserebraalparalüüsina. See häirib liigutuste ja kehaasendi kontrolli, raskemal juhul võib mõjutada nägemist, kuulmist ja õppimist. 1500grammise sünnikaaluga lastel esineb seda 25% rohkem kui ajalistel.

Ajuinfarkt võib tabada ka vatsakeste ümbrust. Esineb peamiselt lastel, kelle sünnikaal on alla 1500 grammi. Koehäving võib kahjustada kuulmist, nägemist, koordinatsiooni ja põhjustada vaimse ning motoorse arengu peetust. Aju hingamiskeskuse ebaküpsus võib tekitada hingamispeetust.

SOOLESTIK
Peensoole verevarustuse häire võib viia põletikuni ja halvemal juhul soole mulgustumise või kärbumiseni. Soolt ravitakse ja opereeritakse ning isegi väga väikese, 10-20cm pikkuse peensoolega imik võib jääda elama. Sool kohaneb ja kasvab koos imikuga.

SILMAD
Silma võrkkesta verevarustuse ebaküpsus võib põhjustada enneaegsete retinopaatiat ehk võrkkesta irdumist. Eriti suur oht on haigestuda alla 1000grammise sünnikaaluga lastel. Enamikul lastest taandub haigus ise, mõned vajavad laserravi.

/Toimetas: Helena-Reet Ennet/