BUDUAAR TEEN RUBRIIK HUVITAV SPORDIALA: Ratsaspordist räägib Katariina Merila

7 kommentaari
BUDUAAR TEEN RUBRIIK HUVITAV SPORDIALA: Ratsaspordist räägib Katariina Merila

Kas teadsid, et õige hobi leidmiseks pead olema julge ja proovima läbi kõikvõimalikke erinevaid tegevusalasid, sest just siis mõistad, mida sulle meeldib teha ja mida mitte. Buduaar TEEN leidis ühe ülilaheda spordiala, mida tasuks kindlasti proovida. Selleks on RATSASPORT, sest see trenn on justkui 2in1 – sa saad hoolitseda oma lemmiku eest ning samas teha trenni ja olla aktiivne.

Oma ratsutamistrennist, sellega kaasnevatest headest ja ka halbadest kogemustest räägib Katariina Merila. 

ANKEET

Nimi: Katariina Merila

Vanus: 14

Klass: 7. klass

Sünnipäev: 19. oktoober

Tähtkuju: Kaalud

Eeskuju: Eesti parim koolisõitja ja minu treener Dina Ellermann

Kuidas leidsid tee ratsutamiseni? 

Ratsutamisega hakkasin tegelema tänu oma emale, kes tegeles ka kunagi koolisõiduga. Ema viis mind alguses Kukrumäe talli treeningutele ning hiljem liitusin Tondi Ratsaspordi Klubiga. Tondi maneežist leidsin omale parima sõbra, poni Mango, kellega klubi direktor Sirje Argus mul juba mitmendat hooaega võistelda lubab.

Kui kaua oled ratsaspordiga tegelenud?

Alustasin ratsutamist kuueaastaselt, kuid spordiga tõsisemalt hakkasin tegelema umbes kümneselt.  

Miks just ratsutamine? Mis sind selle spordiala juures võlub? 

Mulle meeldivad väga hobused, sest talli minnes ununevad kõik muud mured. Minu sõiduponi Mango on minu parim sõber, kellele usaldan oma mured ja rõõmud. Meeldib tegelikult ka see, et ratsutamine on keeruline ja tulemused tulevad raskete treeningutega. Mida rohkem vaeva näha, seda paremad tulemused tulevad ning seda magusam on võit. Mulle meeldib ka väga mu treener Dina Ellermann, kes on minu suureks eeskujuks nii sportlase kui inimesena – ta on tõeline päike!

Mitu korda nädalas treenid? 

See oleneb sellest, kas on tulemas võistlused või on rahulikum periood, kuid tallis käin peaaegu iga päev, sest hobune ju ka ootab, et tulen temaga tegelema ning porgandeid ja õunu tooma. Üldiselt treenitakse võistlusspordis viis-kuus päeva nädalas.

Missugune näeb välja üks ratsutamistrenn? 

Lähen talli umbes tunda aega enne treeningu algust. Vahetan riided, panen jalga saapad ning pähe kaska, mis kõik kokku võtab päris kaua aega. Seejärel puhastan ja hooldan hobust, samal ajal kui tema minu toodud maiustusi sööb. Ka see tegevus võtab aega, sest harjaga tuleb põhjalikult üle käia nii hobuse keha, lakk-saba-tukk kui ka kabjad. Seejärel saduldan ja valjastan hobuse ning läheme maneeži. Treening kestab koos eelsoojenduse ja trennijärgse jalutamisega umbes tund aega. Kui viin hobuse tagasi tema boksi, siis meeldib mulle temaga seal veel veidi tegeleda, teha talle söögiks maitsvat müslisegu ja niisama temaga koos olla. Talle meeldib väga, kui ta kaela sügatakse ja massaaži tehakse. Kui on ilus ilm, siis käime Mangoga peale trenni ka õues jalutamas, sest kuigi ta käib päeval teiste hobustega koos karjamaal, meeldib talle minuga koos jalutades paremaid rohumaid avastada.

Kas ratsutamise juures on ka ebameeldivaid asju? 

Ebameeldiv on see, kui võistlused või treeningud ei õnnestu alati nii, nagu olen planeerinud, aga ega alati saagi võita, vahel tuleb valmis olla ka kaotusteks. Minu armas Mango on tegelikult alati väga tubli olnud, sest eelmisel hooajal sõitsime ennast lasteklassis Eesti meistriteks.

Kas soovitad ka teistel noortel ratsutama hakata? Miks? 

Soovitan kindlasti ratsutamist kõikidele lastele, sest hobustega koos on lihtsalt nii tore olla. Mulle meeldib ka see, et ratsutamisega seonduvalt olen leidnud endale väga palju häid sõpru nii Eestist kui välismaalt.

Katariina Merila tegemisi saab jälgida tema Instagrami lehel, mille nimi on @katariinadressage

Hiljuti avas Katariina ka blogi, mida kõik nende kaunite hobuste ja ratsutamise huvilised saavad lugeda SIIT.