Kuidas vanematega toime tulla?

4 kommentaari
Kuidas vanematega toime tulla?

Kindlasti mäletad sa veel aegu, mil su vanemad olid „normaalsed”. Nad ei esitanud sulle liigseid küsimusi ega seadnud sulle ebamõistlikke takistusi. Nüüd aga tundub, et ükskõik mida sa teed, pole nad ikka rahul. Miks nad sind ei mõista ja mida annab selles osas ära teha? Kohe selgitame välja.

Kindlasti mäletad sa veel aegu, mil su vanemad olid „normaalsed”. Nad ei esitanud sulle liigseid küsimusi ega seadnud sulle ebamõistlikke takistusi. Nüüd aga tundub, et ükskõik mida sa teed, pole nad ikka rahul. Miks nad sind ei mõista ja mida annab selles osas ära teha? Kohe selgitame välja.

Kuhu on kadunud su normaalsed vanemad?

Kui sa olid väiksem, nii kuuene või kaheksane, siis uskusid sa kõike, mida vanemad rääkisid. Lapse ja vanema suhte paradoks seisnebki lapse usus oma vanematesse. Laps jumaldab pimesi oma vanemaid nii umbes kaheksanda kuni kümnenda eluaastani, sest ta ei oska veel loogiliselt mõelda ja ei saa aru, et ka vanemad võivad olla pahad või  teha valesid otsuseid. Keerulisemates olukordades hakkab väike laps pigem idealiseerima oma vanemaid, sest tema looduslik kaitsemehhanism kinnitab talle, et vanemad on head ja kaitsevad teda. See põhjendab ka asjaolu, miks paljud väikesed lapsed, kes kasvavad väga keerulistes oludes koos vägivaldsete vanematega, ei otsi abi ega kaeba kellelegi oma olukorra üle. Nad usuvad pimesilmi, et nemad on teinud midagi valesti, süüdistavad iseennast ja arvavad, et on karistuse ära teeninud.

Ühel hetkel, kui laps on saanud umbes kümneseks või kaheteistkümneseks, hakkab ta olukorda hoopis teise pilguga nägema. Tal tekib oma arvamus asjadest ning kaob ära veendumus, et kõik, mida vanemad ütlevad või teevad, on õige ja hea. Teismeline oskab olukordi analüüsida ning ennast situatsioonist distantseerida, mis hullemal juhul toobki kaasa selle, et kodu muutub lahinguväljaks ning mõni teismeline, kes ei jõua enam võidelda, põgeneb kodust lihtsalt ära. See muidugi ei tähenda, et teismelisel oleks õigus ja vanemad nõuaks valesid asju, aga see, kui tõsiseid lahinguid kodus peetakse, on osade terapeutide  meelest sõltuvuses sellest, kui palju on teismelisega lapseeas manipuleeritud.

Kui füüsilise vägivalla all kannatavad vähesed lapsed, siis vaimset vägivalda ja manipuleerimist peresuhetes mõne pereliikme poolt kogevad peaaegu kõik lapsed. Need kogemused jäävad lastele meelde ja nad õpivad nn autoriteetidelt kätte tulevased võitlusmeetodid ning kõik negatiivne, mis laps tema poolt armastatud inimestelt kogeb ja seeläbi ka selgeks õpib, muutub justkui relvaks teismelise ja lapsevanema sõjas.

See, kui hästi lapsed ja vanemad teismeliseeas omavahel läbi saavad, sõltub suuresti sellest, kuidas neid esimesed kümme aastat kasvatatud on ning milliste meetoditega on lapsi õpetatud vahet tegema heal ja halval.

Miks nad sind ei mõista?

Erinevate põlvkondade konflikt on meile justkui sisse programmeeritud, sest kõik põlvkonnad tahavad erineda eelmisest põlvkonnast, aga ise nõuavad järgmise põlvkonna ehk oma laste käest, et need mõtleks ja tahaks nii, nagu nemad tahavad.

Üldiselt kehtib kõikides suhetes reegel, et see, mida annad, seda saad ka vastu. Kui mitte otseselt siis kaudselt. Iga teismeline peaks meeles pidama, et ükski ema ega isa pole sündinud professionaalseks lapsekasvatajaks ja seetõttu tuleb nii emadel-isadel kui ka lastel ühiseid jõupingutusi teha, et suhe toimiks. Loomulikult on suurem vastutus lapsevanematel, aga nagu me eelnevalt juba rääkisime, siis teismeline on analüüsiv ja mõtlev inimene ning peab vastavalt sellele ka käituma. Kõik emad-isad on omakorda saanud oma „kaasavara” oma vanematelt ja vanavanematelt ning oma vanemaid süüdistades on võimatu olukorda lahendada. Selle asemel, et vanematega sõtta minna, tuleks katsuda neid mõista ning aru saada, millest on tingitud nende hirmud, närvilisus ja ohutunne. Näiteks kui su ema sünnitas noores eas ja nüüd ta hoiab sind poistest eemale, kartes et ka sina võid noorena rasedaks jääda, siis on ju igati arusaadav, miks ta sinu boyfriend’ide suhtes nii sõjakalt meelestatud on. Ta tahab sind kaitsta ja hoida enda läbielamiste kordamise eest. Või näiteks, kui su poiss on kõva spordipoiss ja su emal oli ka kooliajal sarnane boyfriend, kes ta südame murdis, siis ju ta tunneb ohtu ja muret, et ka sinuga võib juhtuda sarnane olukord.

 

5  olulisemat mõtet, mida järgida vanematega suhetes

Kui tahad suhet muuta, siis muuda iseennast!

Sina ise tead kõige paremini, mida su vanemad sulle ette heidavad. Katsu neile natuke vastu tulla ja sa näed, kuidas olukord muutub.  Üllata neid ja sa näed, kui lahkeks nad võivad muutuda. Näiteks, triigi täna pesu ära. Tundub nõme ja ootamatu idee? Sul kulub 20 minutit, aga see reaktsioon, mida sa näed ja kuuled, kui ema avastab, et oled tema töö ära teinud, on täiesti uskumatu. Isegi kui ta sind kiidusõnadega üle ei külva, siis ajad tema senise arvamuse sinust täiesti segi. See annab sulle tugeva eelise mingit vastuteenet paluda, näiteks ööseks sõbranna poole minna. Kui suhted on rohkem sassis, siis loomulikult üks pesutriikimine seda ei paranda, aga lisa sinna veel mõned heateod ja tulemus on garanteeritud. 

Sinu elu esimene suhe (emaga) on näidissuhe tulevikuks 

Sa oled õnnetu, sest ootad vanemalt tunnustust ja mõistmist, aga millal sa ise viimati neid tunnustasid ja mõista üritasid? Äkki alustaks suhete parandamist sellest, et ütled emale komplimendi. Ta vajab tunnustust vähemalt sama palju kui sina.  Kui sa muutud tähelepanelikumaks ja täiskasvanumaks, siis muutuvad ka suhted paremaks. Kui hakkad oma vanemaid tunnustama, siis astud sammu edasi oma arengus. Vaata seda suhet emaga (või isaga) nagu oma õppetundi ja ettevalmistust suhteks tuleviku abikaasaga. Psühholoogid väidavad, et elu esimene suhe, mis üldjuhul on suhe emaga, annab hea pildi sellest, milliseks võib kujuneda ka inimese paarisuhe. Seetõttu, näe vaeva ja arene selles suhtes, sest vaevalt sa kogu elu lähisuhetes sõda pidada.

Andesta vanematele, sest sinu kasvatamine on ka neile esmakordne kogemus.  

Kuna sina ja su vanemad on erinevate põlvkondade esindajad, siis loomulikult on teil erinevad nägemused ja erinev maitse. Iga lapsevanem armastab oma last, aga igaühel on armastuse väljendamise viis väga erinev. Näiteks kanaemalik ülehoolitsemine ja -muretsemine on lihtsalt ühte tüüpi emade armastamise viis, mis tegelikult teeb talle veel rohkem haiget kui sulle, sest sina oled ju see tibu, kes varem või hiljem pesast välja lendab. Katsu vanemaid mõista ning ära võta kohe rünnakupositsiooni, kui neil on teine arvamus asjast. Ükski suhe ei saa areneda ega paraneda, kui minevikku meelde tuletatakse. Seetõttu lõpeta etteheited ja näe selles hoopis head, et sa oled kellegi laps, kes hoolib ja muretseb. Kuigi see tundub kohati ebameeldiv, siis tead, et need lapsed ja noored, kel pole muretsevaid vanemaid, annaks kõik, et sinuga kohad vahetada.

Ära lase endaga manipuleerida.

Kasuta ise positiivset manipulatsiooni! Ka vanemad on kõigest inimesed ja see, kuidas nad käituvad ning mida kardavad, on sõltuvuses nende senistest elust. „Mul on niigi tööl raske, ja nüüd veel teed sina mulle sellise pettumuse!”, „Näed, mul hakkas praegu sinu pärast pea valutama.” või „Kui sa selle poisiga lähed, siis ma ei luba sind enam mitte kunagi välja!” (no mis jutt see on, et MITTE KUNAGI enam ei lubata välja?) Selles stiilis laused on puhas manipulatsioon, mille eesmärk on sind mõjutada.  Ju sa näed ka ise, et see, mis väiksena sulle mõjus, nüüd enam ei toimi. Tõenäoliselt lähed sa ikkagi närvi ja reageerid muul oodatud viisil, aga parem ignoreeri. Sel viisil saab teine inimene aru, et tema manipulatsioon ei toimi. Kasuta hoopis ise manipulatsiooni selle sõna positiivses tähenduses. Kiida siiralt oma vanemad selle eest, mis on nendes olemas, aga mida võiks olla veel rohkem. Näiteks, kui sa tänad neid usalduse eest, siis nad hakkavad ka ise uskuma, et usaldavad sind. Kui sa tuletad neile kogu aeg meelde, et nad sind nagunii mind ei usalda, siis sa justkui süvendad nendes veendumust ja tuletad uuesti meelde neid kordi, kui sa nende usaldust kuritarvitasid. 

Kaasa autoriteete!

Pole midagi imestada, et su vanemad sind ei kuula. Sõltumata sinu vanusest oled sa ikka nende väike armas laps, kelle eest nad vastutavad ja on valmis oma elu andma. Kui sinu põhjendused ja arvamused ei loe, siis katsu leida liitlasi teiste täiskasvanute seas, kes emale-isale teistsuguseid mõtteid vastuvõetavamaks teevad, sest on nendega samal pulgal. Tegu võiks olla mõne lähisugulasega või vanemate lähedaste sõpradega, kel ka endal on teismelised lapsed. 

Parem halb tõde, kui hea vale!

Suurem osa usaldamatusest laste ja vanemate vahel saab alguse lubaduste mitte pidamisest ja valetamisest. Tõenäoliselt tead sa seda ka ise väga hästi. Ükski probleem ei lahene sellega, kui sa suudad end kodust kavalustega nagu „ma lähen korraks Mari poole õppima” või „ma ei tea, kuidas mul kontrolltöö läks, sest õpetaja pole neid ikka veel tagasi andnud” välja petta. Nagu sa oma kogemusest tead, siis see pole probleemi lõpp, vaid algus. Iga vanema kõige suurem mure on see, et kas lapsel läheb hästi. Seda nii õhtul kodust väljas olles kui koolis. Kuna ta ei ole kogu aeg sinu kõrval, nagu kümme aastat tagasi, siis saab ta infot sinu käest. Seetõttu sellised valed, kus lükkad tõe väljaütlemist edasi, on kõige saatuslikumad ja nende välja tulemisel sead enda vabadust ja usaldamist kõige rohkem ohtu.  Räägi halvad uudised kohe ära ning ära sea eelduseks, et ta ei saa nagunii midagi aru ning ta nagunii keelab sul seda või teist asja teha. Suhted on alati vastastikused ning keelamised on alati millegi tulemus. Tavaliselt on see nn heade valede tagajärg.

 

Marge Tava

 

Artikkel on ilmunud ajakirjas Buduaar TEEN