Reklaam sulgub sekundi pärast

OLED FOTOGRAAFIAHUVILINE? Siin on sulle vajalikud teadmised!

Sul on peegelkaamera ja sa tahad, et oskaksid veel paremini pildistada? Me ei plaani hakata rääkima, kuidas valgus jõuab läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile, mis omakorda peegeldab seda pentaprismale, et saada tagurpidi peegeldusest õigetpidi terav pilt. Räägime asjadest, mida on reaalselt vaja teada, kui esimest korda peegelkaamera kätte võtad, mõttega, et nüüd hakkan ma hullult häid pilte tegema!

Unusta automaatrežiim!

Kõigepealt on vaja selgeks teha, millises režiimis pildistada. Unusta ära automaatrežiim ning keera kaamera režiimi „M” ehk manuaali peale ja hakkame pildistama!

Kolm tähtsat mõistet: ISO, ava ja säriaeg

Manuaalne režiim on kaameral märgitud M-tähega. Antud režiim lubab sul ise kaamera paika sättida. Niisiis hakkad sa ava ja säriaega ise paika panema, vastavalt keskkonnale, kus pildistada plaanid.

Ava tähendab numbrit, mis laseb vastavalt suurusele valgust objektiivi. Väiksem avanumber tähistab suuremat ava ja rohkem valgust. Kui tahad rohkem valgust, siis oleks vaja number keerata väiksemaks.

Säriaeg on aeg, mille jooksul kaamera pildi talletab. Seda mõõdetakse sajandiksekundites. Muutes säriaega, näed osuti liikumist vahemikus -2 ja 2. Negatiivses ehk miinusmärgi puhul muutub pilt tumedaks, positiivses heledaks. Üldjuhul leiab osuti endale koha ikkagi -0,5 ja 0,5 vahel. See on juba maitse asi ning sõltub olukorrast. Jälgi pidevalt särimõõduki osutit, sest see muutub, kui muutuvad objekt ja valgus.

ISO tähendab tundlikkust. Kui pildistad hämaras, kompenseerib kaamera seda ISO tõstmisega, kuid sellel on oma hind. Mida suurem ISO, seda rohkem müra pildil on. Mida väiksem on ISO number, seda parem tuleb foto kvaliteet, kuid pikem säriaeg. Näiteks kesksuvel võib õues päevasel ajal vabalt kasutada kõige madalamat ISO. Aga hämaras toas ilma statiivita võiks ISO olla vähemalt 400.

See tähtis valgus!

Et saada kõige professionaalsemat pilti, siis õues pildistamise puhul mõtle alati läbi, mis kellaajal sa midagi pildistad. Näiteks suvel pildistades on fotograafide lemmikmomendiks loomulikult päikesetõus või päikeseloojang. See lihtsalt jätab fotole omamoodi energia ja õhustiku. Mina hakkasin tõsisemalt fotograafiasse süvenemisel tegema varajasi ärkamisi udu, kastes lillede ja päikese esimeste kiirtega. Ja nüüd kasutan enim viimaseid tunde enne päikeseloojangut, kus valgus on eriti mahe. Õige olekski ise katsetada ja vaadata, mis toimib, mis mitte, mis meeldib ja mis mitte. Nii leiad selle enda asja!

Kuidas ma peaksin midagi pildile paigutama või millisesse pildi nurka peaks inimene jääma? Seda ei tohiks keegi kunagi öelda või mingeid ainuõigeid tõdesid pole siinkohal olemas. Kõige hullem viga, mida saab teha, on selliseid asju raamatust õppida. Tee seda just nii, nagu sina näed, et peaks olema. 

Ole isikupärane!

Mida on veel on vaja teada?

Katseta, katseta, katseta, ja tee seda hingega!

Kerli Sosi on pärit Soomaa piiri äärest Ritsu talust. Fotograafiaga on neiu tõsisemalt tegelenud kuus aastat. Huvi tekkis põhikooli lõpus, mil ta kondas ringi mööda kraave ja põlde, otsides huvitavaid veesilmi, maastikke ja liblikaid ning lilli. Tema lemmikteemadeks on romantilised hilisõhtused pildistamised inimestega looduses, ent ka pulmad ja toidustilistika.

Vaata galeriid! Nendel näidisfotodel saad võrrelda peegelkaamera tehniliste näitajate erinevusi ja piltide tulemusi.

Artikkel ilmus ajakirja Buduaar TEEN mai-juuni numbris.

[gallery ids="2066739,2066746,2066754,2066761,2066768"]