UNISTUSTE AMET: Lauljakarjäärist räägib Carine Jessica Kostla

On täiesti tavaline, et väga paljud meist on ühel või teisel hetkel noorena tahtnud saada lauljaks. Kuigi enamik meist seda lapsepõlveunistust täide ei vii, on nii mõnigi sihikindlam noor siiski jala muusikamaailmas ukse vahele saanud. Üheks neist on noor kaunitar Carine Jessica Kostla, kes rääkis Buduaar Teenile oma lauljakarjäärist.

Millal tekkis sinus esimest korda tunne, et sul tuleb laulmine päris hästi välja ja et soovid sellega tõsisemalt tegelema hakata?
Olen olnud üks nendest väikestest tüdrukutest, kes peegli ees kontserte andis, mikrofoniks juuksehari, aga ma ei piirdunud peegli ees laulmisega, vaid alustasin Lii Leitmaa käe all ka laulmise õppimist. Laulsin solistina, ansamblites ja koorides. Panin end proovile võistlustel ja muusikalides. Läksin muusikakooli. Tegin tööd ja nägin vaeva, et ühel päeval see olekski mu elu.

Millised omadused peaks ühel lauljal kindlasti olema?
Viisipidamisoskus, rütmitunne, emotsionaalsus, tugev närvikava, organiseerimis- ja kohanemisoskus, omadus laulu sisu edasi anda ja publikut kõnetada. Teadlikkus sellest, miks ja mida esitada.

Mida armastad oma töö juures kõige enam?
Seda tunnet, mis mind valdab, kui ma lavale astun ja laulma hakkan. Sel hetkel käib peast läbi see reality check, et appi, ma teengi seda, millest ma kogu elu unistanud olen.

Kas Eestis on raske olla muusik?
Ma ei ole proovinud, aga räägitakse, et mujal on palju raskem. Mind teeb siiani ainult õnnelikuks, nii et ma olen tänulik ja ei kurda. 

Mis on laulmise ja muusikaga tegelemise kõige suuremad plussid?
Suurim tänutunne on see, et ma tõesti saan tegeleda millegagi, mis teeb mind õnnelikuks. On ju olemas see ütlus, et vali töö, mida sa armastad ja sa ei pea enam päevagi elus tööd tegema. Suureks plussiks on ka see, et kingariiulis ei jää ükski kingapaar liiga kauaks tolmu koguma, sest lavaline välimus on hea ettekääne, miks end üles lüüa.

Mis on aga kõige suuremad miinused?
Enamasti on töö nädalavahetuseti. Nii on pere ja sõprade sünnipäevale hilinemine või mittejõudmine tavaline osa elust. See omakorda tekitab korralikke süümepiinu. Ühtlasi pead olema alati valmis laval särama. Vabandused, et pea valutab, kõht on tühi, tuju on paha või boyfriend jättis maha, ei huvita kedagi. See võib olla vahel raske ja täielik eneseületamine, aga nagu nad ütlevad: there is no business like showbusiness.

Kas sul on meiega jagada mõnda vahvat seika, mille oled „töölt” kaasa võtnud?
Ühel esinemisel astus meie juurde üks saksofoniga Taani jazz-muusik, kes esines Tallinnas TMW raames ja küsis, et kas ta tohib meiega ühineda. Tegime koos mõned jazz-standardid ja tundsime muusikast rõõmu. Üks lahe esinemine oli ka üks õhtu varem spontaanselt tulnud pakkumine ühele sünnipäevale esinema minna, mis toimus Radissoni hotelli presidendisviidis. Sünnipäevalapse soovilooks oli Smilersi „Et sa teaks”, mille sama päeva hommikul pidin selgeks õppima. Külaliste seas oli ka Hendrik Sal-Saller isiklikult, nii et võttis ikka põlve värisema küll. Loo autor aga naeratas laulu lõppedes, nii et ju siis saime hakkama…

Mida üks lauljanna tegema peab, et ametialaselt vormis püsida?
Vaikimine ja puhkus on hääle parimad ravimid. Esinemisrohkel perioodil ei tasu häält niisama kulutada. Puhkust peab endale lubama. Erinevalt pillimängijatest on laulja instrument tema oma keha ning see instrument lakkab töötamast, kui tema eest ei hoolitse, seega on unetunnid olulised. Erialased iseärasused on ka mitte liiga külmade jookide joomine, konditsioneeride pelglikkus (lihtsaim viis, et hääl ära läheks) ja külmakartlikkus, aga üldiselt peab olema pidevas arengus, ammutama inspiratsiooni kõigest ümbritsevast, käima kontsertidel, kuulama plaate. Samamoodi nagu sportlane teeb trenni, peab laulja harjutama. 

Mis on sul keskkoolist kõige eredamalt meeles?
Ma õppisin Tallinna 32. keskkoolis teatriklassis. Ma julgen väita, et see klass oli mulle pere eest. Keskkooliaeg oli väga ilus aeg. Nii ilus, et lõpuaktusel valasime pisaraid, et see kõik nii ruttu läbi sai. Meil oli väga kokkuhoidev klass.

Mis on hetkel sinu kõige suurem saavutus?
Minu esimene plaat.

Mida peab tegema, et jõuda muusikamaastikul kaardile?
Tegema tööd ja nägema vaeva. Harjutama, panema end proovile. Leidma õiged inimesed, kellega koos muusikat teha. Käia esinemas, et koguneks lavakogemust. Enesekindlust peab kasvatama ja endasse peab uskuma. Kui midagi ei õnnestu, siis tuleb end uuesti püsti ajada ning uuesti proovida. Usku ei tohi kaotada. Kunagi 9. klassis leidsin enda jaoks ühe Winston Churchilli tsitaadi, mis mu mõtte lühidalt kokku võtab: „Edu tähendab liikumist ühelt ebaõnnelt teisele, entusiasmi kaotamata”.

Kas näed end laulmas ka 20 aasta pärast?
Näen. Ja kuulen ka! :)

Milline on ideaalne laulja-muusik?
Inimene, kes armastab seda, mida ta teeb. Ainult niimoodi püsib see sära silmades. 

Keda maailma/Eesti muusikutest austad?
Minu vaieldamatu lemmik on Liisi Koikson. Aga mulle meeldivad väga veel ka Katie Melua, Jamie Cullum, Lana Del Rey, Taylor Swift, Brainstorm, Ewert and the Two Dragons, Reket, Würffel. Täiesti seinast seina muusikažanrite esindajad, aga kõik on aktiivselt mu playlist’is esindatud. Tohutult austan ka oma muusikutest sõpru ja õpetajaid, kellega olen ise koos muusikat teinud, kellelt on nii palju õppida ja kelle tegemistele väga kaasa elan. 

Kellega sooviksid duetti laulda?
Väga lahe oleks teha mingi girlpower lugu koos enda lauljatest sõbrannadega või hoopiski jazz’i-hõnguline duett Liisi Koiksoniga või laulda mõnda catchy’t meloodiat Reketi riimide vahele.

Mis on hetkel sinu playlist’is TOP 3 hitti?
Mu playlist on vastavuses tuju või olukorraga, kus parasjagu viibin. Viimasel ajal repeatin ABBA hitte ja õpin uut materjali novembri lõpus Vanemuise teatris esietenduva muusikali „Mamma Mia” jaoks.

Artikkel ilmus ajakirja Buduaar Teen september-oktoober 2016 numbris.