Vistrikud, karvad ja rasu?! Mis minuga küll toimub?

Tüdrukute puberteet kulgeb veidi teistmoodi kui poistel, sest nad muutuvad juba välimuselt rohkem. Teatud vanuses hakkavad noorte neidude igapäevaelu ja tujusid mõjutama hormoonid. Kui hormoonide hulk veres muutub, siis mõjutab see mitmeid erinevaid protsesse meie kehas, meeleolus ja käitumises. Need mõjutavad meie seksuaalsust ja viljastumisvõimalusi, suurendavad ja vähendavad teatud haiguste riski, mõjutavad karvakasvu, higistamist ja naha ilu.

* Appi, vistrik!

Nahk on inimese suurim organ ja tal on tööd kuhjaga – kui meil hakkab halb, siis muutume näost valgeks; häbenedes punastame; kui meil on külm, tekib ihule kananahk; erutusest lähevad peopesad niiskeks ning palavusest higistame. Nahk on keeruline mehhanism, mis peab täitma paljusid erinevaid ülesandeid. Nahk koosneb mitmest kihist ning ükskõik, kui kaunis võib mõne inimese nahk paista, siis pealmine kiht koosneb alati surnud naharakkudest. Seda nimetatakse sarvkihiks. Nahas paiknevad närvilõpmed, higi- ja rasunäärmed. On vähe noori, kes saavad täiskasvanuks ilma vistrike all kannatamata. See tuleneb hormoonieritusest, mis ei ole veel päriselt tasakaalus. Puberteet on sageli rahutu aeg, mis muudab ka naha närviliseks. Eksam, pidu või kohting on piisav põhjus vistrike tekkeks. Selle eest ei ole kaitstud keegi! 

Mida teha? 

Vistrik tuleks juba selle tekkimise ajal võimalikult kiiresti desinfitseerida. Selleks sobivad hästi spetsiaalselt vistrike raviks mõeldud vahendid, mis sisaldavad alkoholi, rahustavaid aineid ning salitsüülhapet. Pea meeles, et tuleks leida üks ja endale sobivaim vistrike rohi – mitut erinevat ravimit kasutades teeb see nahale pigem halba kui head. Mitte mingil juhul aga ei tohi vistrikku pigistada! See tekitab nahale arme, millest ei saa enam mitte kuidagi lahti. Kergemad vistrikud tulevad ja lähevad, ilma et nende vastu peaks midagi ette võtma. Aknega aga ei peaks keegi enam leppima, sest selle vastu on nahaarstidel tõhusaid ravimeetodeid. Ent pea meeles, et koheseid tulemusi kindlasti ei teki, ravi ajal on vaja kannatlikkust, kuni ravimid mõjuma hakkavad. 

* Mulle kasvavad tumedad karvad? Kas see on normaalne?

Heledad karvad meie käsivartel ja jalgadel on meile looduse poolt kaasa antud juba sündides. Neist ei ole vaja lahti saada, kuna nad peaaegu ei paista välja ja on väga pehmed. Mingil hetkel võib aga karvakasv muutuda tihedamaks ja tumedamaks ning ilmneda kohtades, kus varem polnudki mingeid karvu – näiteks kaenlaalustes ja bikiinipiirkonnas. Tänapäeval on karvaeemaldus täiesti normaalne nähtus. Kui bikiinipiirkonnas võib naine ise vabalt valida, kas ja kui palju karvakatet säilitab, siis näiteks kaenlaaluste karvade eemaldamist peetakse elementaarseks. Tuleb vaid meelest pidada, et näiteks jalakarvade raseerimisel muutub karv ajaga tugevamaks ja ka tumedamaks.

Mida teha?

Karvaeemaldusmeetodeid on tänapäeval mitmeid. Kõige populaarsem neist on ilmselt spetsiaalsete žilettidega ise raseerimine. Selleks tuleks aga kindlasti kasutada spetsiaalset raseerimisvahendit – see muudab sisselõikamise ohu väiksemaks ning ei kraabi nahka ja muudab ka karva pehmemaks. Ka pärast raseerimist tuleks kindlasti nahka niisutada. Epileerimine on aga üsna piinarikas protsess. Epilaator on masin, mis teeb 700 pööret minutis, haarab karvast kinni ja tõmbab selle välkkiirelt välja. Kui jalgade epileerimine on talutav, siis kaenlaalusele nahale see meetod küll hästi ei sobi. On olemas ka karvu eemaldavad kreemid, mis on valutud ja teevad naha puhtaks kuni kümneks päevaks. Ent kreem ei pruugi eemaldada absoluutselt kõiki karvu ning lõpptulemus tuleb tihti žiletiga üle teha. Enne kasutamist tuleks kreemi väikesel nahapinnal ka katsetada, et ei tekiks allergilist reaktsiooni. Karvade eemaldamiseks on paljud naised valinud ka vahatamise. See on üpriski valulik ja aeganõudev ning alguses võibolla ka piinlikkust tekitav protsess, kui otsustada seda ilusalongis teha. Vaha kleebitakse triipudena naha külge ning tõmmatakse koos karvaga välkkiirelt ära. Moment on väga valus, kuid karvavabaks teeb see meetod kõige pikemaks ajaks: koguni kuni kuueks nädalaks!  

* Alles pesin pead ja juuksed kohe jälle mustad! 

Koos hormonaalsete muutustega kehas hakkab ka peanahk tootma rohkem rasu ning tihtipeale võivad juuksed juba natuke aega pärast pesu tunduda taas rasvased ja mustad. Rasused juuksed on enamasti salkus ja kleepuvad kokku – selles on süüdi liigne juukserasu. Sellised juuksed vajavad erihooldust, mis aeglustab nende rasvaseks muutumist. 

Mida teha?

Kui varem soovitati juukseid pesta nii tihti kui need mustad tundusid, siis tänapäeval on tehtud kindlaks, et sagedasel pesul on tegelikult vastupidine mõju: mida rohkem juukseid pesed, seda kiiremini need taas mustaks muutuvad. Selle vastu on leiutatud geniaalne vahend – kuivšampoonid! Kuivšampoone saab pihustada juustele nii, et see imab juuksepinnal oleva rasu endasse ning juuksed näevad taas puhtad välja ilma neid tegelikult pesemata! Mugava kuivšampooni saad pista kasvõi käe- või koolikotti ning vajadusel juustele pihustada. Ent ka kuivšampooniga ei tohi liialdada ja peapesu unarusse jätta! Loe pudeli etiketilt, kui tihti seda kasutada soovitatakse. 

Artikkel on ilmunud ajakirjas Buduaar TEEN mai-juuni 2015