Dane blogi: Täna mängime mängu “Telli endale suurepärane elu”

19 kommentaari
Dane blogi: Täna mängime mängu “Telli endale suurepärane elu”

Ma mõtlesin seekord üpris pikalt, millest kirjutada. Mind jäi kummitama üks minu eelmise loo alla kirjutatud kommentaar, et kas ma kunagi millestki positiivsest ka kirjutan ja see ei andnud mulle miskipärast rahu. Asi ei ole selles, et mu elu muust ei koosneks kui draamast ja hingevalust, vaid nendel teemadel on olnud lihtsalt kuidagi kergem kirjutada. Ja tegelikult on teil ka selliseid lugusid huvitavam lugeda. Aga minu seekordne lugu on Buduaarile juba kaheteistkümnes, olen teile kirjutanud pool aastat ja kuna see on ka väikest viisi tähtpäev, siis kirjutan tänase loo ka sellele vääriliselt. Ma kirjutan, kuidas elu on tegelikult nii ilus ja kui lihtne on seda kujundada täpselt selliseks, nagu me oma unistustes näeme.

Ma mõtlesin seekord üpris pikalt, millest kirjutada. Mind jäi kummitama üks minu eelmise loo alla kirjutatud kommentaar, et kas ma kunagi millestki positiivsest ka kirjutan ja see ei andnud mulle miskipärast rahu. Asi ei ole selles, et mu elu muust ei koosneks kui draamast ja hingevalust, vaid nendel teemadel on olnud lihtsalt kuidagi kergem kirjutada. Ja tegelikult on teil ka selliseid lugusid huvitavam lugeda. Aga minu seekordne lugu on Buduaarile juba kaheteistkümnes, olen teile kirjutanud pool aastat ja kuna see on ka väikest viisi tähtpäev, siis kirjutan tänase loo ka sellele vääriliselt. Ma kirjutan, kuidas elu on tegelikult nii ilus ja kui lihtne on seda kujundada täpselt selliseks, nagu me oma unistustes näeme.

Kindlasti on mõned teist lugenud selliseid raamatuid nagu “Saladus”, kelle autori valis ajakiri Time aastal 2007 saja mõjukaima inimese hulka või näiteks Peep Vainu teost  “Kõige tähtsam küsimus”. Mina lugesin neid mõlemaid juba aastaid tagasi, aga tänaseni on mul nende sisu ja põhiline õpetus meeles. “Saladus” on mul kodus ingliskeelne, leidsin selle ühest Austraalia väikelinna kasutatud raamatute poest ja kuna mulle on alati meeldinud saatusesse uskuda, siis ei kahelnud ma hetkekski, et see endale 1 AUDi eest osta. Ma ei taha teile täpsemalt seletada kogu selle ideoloogia fenomeni või püüda selgitada teile külgetõmbeseadust, sest mul oleks väga hea meel, kui keegi teist selle teosega ka lähemalt tutvuks. 

Mulle jäi väga eredalt meelde selline mõte, et mõtle oma ideaalsest elust kui millestki, mida sa saad kataloogist tellida. Sa näed pilti endast 5 kg kergemana, pilti oma unistuste majast ja unistuste autost, kahest pojast ja tütrest, armastavast kaaslasest, ideaalsest töökohast jne. Ja sa valid need pildid välja ja n-ö tellid need. Sa tead täpselt, mida sul oma õnneks vaja on ja sa peadki neid asju täpselt teadma, sest see ongi võti. Ja kui sa oled oma “lemmiktooted” välja valinud, pead sa lihtsalt uskuma ja tundma, et see kõik on sul juba olemas. 

Seda on hästi lihtne kirjutada ja kindlasti tundub osadele teist see absoluutse jaburdusena, aga see ongi hea, sest ka neid peab olema, kes seda ei usu ja elavad oma elu edasi, vaadates kadestavalt neid, kes siis teadlikult või ka alateadlikult on omale idaalse elu loonud. Üheks olulisemaks õpetuseks nende teoste puhul on see, et sinu mõtted loovad sinu reaalsuse ja need mõtted on ju sinu enda kontrollida. Ja kogu seda protsessi tuleb nautida, ka siis kui see on veel in the making. Ja kui sa oled mõelnud välja mingi kindla asja, mida kogu hingest soovid, siis ära lase sellest lahti enne, kui see on sul olemas. Ja ära kordagi kahtle, et selle saad. Mõtle, et see on juba sinu. Plaani oma elu vastavalt, tunne õnnetunnet ja ole lihtsalt õnnelik. 

See on tegelikult mäng ja seda saab igaüks proovida, sest kaotada ei ole midagi. Ma räägin ühe väikese loo, mis mina seda mängu mängides olen võitnud. Ja see ei ole küll päris sama, mis Oprah „The Color Purple“ lugu, (mille saab muide Youtube´st tema intervjuust Larry Kingiga järele vaadata) ja see ei ole ka minu kõige suurem võit, aga minu jaoks väga olulise tähendusega, sest hakkasin siis seda mängu uskuma ja pealegi, neid suuremaid võite ma teiega jagada ei saa:)

Niisiis. Umbes pool aastat hiljem, kui olin Austraaliast Eestisse tulnud ja käisin peaaegu iga päev rongiga Tallinnas tööl, olin ma suutnud kogu oma finantsvaru Eestis laiaks lüüa. Ma elasin ainult oma palgast, mis oli tol ajal mitte palju üle praeguse miinimumi. Mul oli paar päeva palgapäevani ja ma pidin hommikul rongiga tööle sõitma ja mu pangaarvel oli 0.80 eurosenti pluss leidsin rahakotist veel  1.60 eurot. Ootasin rongijaamas rongi ja mõtlesin, kas küsida pilet poolele teele ja loota, et saan teise tee jänest sõita või pean ma tõepoolest paluma pool pileti rahast kaardiga maksta ja pool sulas, täispileti hind Tallinna oli tol ajal umbes 2.16 eurot. Lisaks oli mul tarvis õhtul ka töölt koju sõita ning midagi lõunaks süüa. Olin just “Saladuse” läbi lugenud ja seetõttu ei olnud ma ei eelmisel õhtu ega ka sama päeva hommikul raha pärast muretsenud ja probleemi teadvustanud. Ma teadsin vaid, et olukord on sama hästi kui juba lahenenud, ma lihtsalt ei teadnud veel, kuidas. Rong sõitis perroonile ja ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägin, et ühes vagunis istub minu vanaema. Tõesti, mu vanaema sõitis tol ajal maksimaalselt 2x aastas rongiga ja ma teadsin, et see ei ole juhus. Istusin vanaema juurde ja kui kontrolör meieni jõudis, nõudis vanaema, et ta maksab ka minu eest. Ütlesin talle, et ei ole tarvis, ma maksan ikka ise ja hakkasin oma kaarti välja võtma kui nägin, et vanaema oli juba meie mõlema eest tasunud. Siis sobras ta oma kotis ja andis mulle töö juurde kaasa kaks mandariini ja kohukese. Ja töölt koju sain ma loomulikult nii, et üks armas sõber, kellele olin kord maininud, et nüüd Tallinnas tööl käin, helistas paar tundi enne mu tööpäeva lõppu ja uuris, kas ma tahaksin temaga koju saada. Pärast seda päeva hakkasin ma sellesse mängu uskuma ja mängin seda tänaseni.

Kõik minu edasised soovid ja valikud on tänaseni läinud täpselt nii, nagu ma olen soovinud. Ja kui mõni asi ei olegi, siis tean, et ju siis ei tahtnud ma seda piisavalt. Sest kõik, mis ma täna kogu hingest tahtnud olen, olen ma ka saanud. Mul on õnnestunud saada suurepärane ja motiveeriv töökoht eriti kihvti kollektiiviga, liisida oma nimele mulle väga kalliks saanud ja väga ökonoomse sõiduki, elada täpselt minu maitse järgi kujundatud ja mulle nii armsaks saanud kodus ja minu ümber on täpselt need inimesed, kes mulle iga päev nii palju annavad – naeru, rõõmu ja armastust! 

Ma tean, et lugu tuli hästi pikk, aga tegelikult kirjutaksin ma sellest teemast nii palju veel! Mind on need teosed ja selline mõttemaailm hästi palju aidanud ja minu elu muutnud. Ja oma pooleaastase tähtpäeva artikliga tahaksingi ma, et ka teie seda prooviksite. Prooviksite oma elu ideaalseks elada ja kogu seda protsessi nautida! Mul on kevad südames, aga suuresti just tänu teile, et saan oma rõõmu teiega jagada! 

Aitäh teile ja järgmise poole aasta terviseks! 

Dane