VAATA PILTE: Shampanjasõbrad pidasid Kaagjärve mõisas roosiaiapidu 

Kaagjärve mõis

Eesti tuntud shampanjasõbrad kogunesid laupäeval Kaagjärve mõisas, kus maitsti parimaid mullijooke ja viidi läbi shampanjade pimetestimine. Peo käigus avati külalistele esimest korda mõisa 70 aastat suletuna seisnud nurgatorn, mis läbis hiljuti restauraatorite käe all uuenduskuuri.  

Mõisapeol jagas mullitarkust shampanjakultuuri edendaja Beatrice, kes rõhutas, et kvaliteetne shampanja käib mõisakultuuri ja suviste aiapidudega lahutamatult kokku. „Ühegi teise joogiga ei teki suvepeol sellist meeleolu, seda erilist tunnet, et toimumas on midagi harukordset. Shampanjaga käib alati kaasas salapära, elegants ja pidulikkus,“ sõnas Beatrice. 

„Kaagjärve mõisa jaoks valisin väikese ülisümpaatse Prantsusmaa shampanjamaja Sophie Cossy toodangu. Seda shampanjamaja juhib sarnaselt siinse mõisaga naine, kusjuures  Sophie on külastanud ka Eestit. Shampanjamaailm, nagu ka mõisakultuur, on traditsiooniliselt meeste pärusmaa. Imetlen neid tugevaid naisi, kes selles maailmas läbi löövad,“ rääkis Beatrice.  

Külalisi võõrustanud mõisapreili Maritta Pillaroo rääkis, et tema ja ta perekond on juba kaheksa aastat pühendunud Kaagjärve mõisa taastamisele. „Kui otsustasime aastaid tühjalt seisnud mõisahoone korda teha, vaadati meid esialgu nagu pööraseid. Milleks naistele mõis!? Ilmselt olimegi natuke pöörased,“ naerab Maritta Pillaroo.  

Tegelikult aga on Pillaroode naispere juba aastakümneid Kaagjärve mõisaga seotud. Maritta ema ja tädi, tänased mõisaprouad, lippasid mõisas ringi juba lastena, kui ajaloolises mõisapargis veel lehmi karjatati ning keldris kanu peeti. Hiljem töötasid nad mõisas tegutsenud Kaagjärve koolis õpetajatena. Täna on tegeleb vanem generatsioon mõisa ajaloo talletamisega, samas kui vanadaamide järeltulijad on ametis hoone taastamise, ürituste korraldamise ja ilu loomisega. Nii on rajatud uhke roosiaed ning tuba toa haaval puhastatakse nõukogudeaegse värvikihi alt ajaloolised seinamaalingud.  

„Nende aastatega on sõpru ja mõttekaaslasi aina juurde tekkinud ning Lõuna-Eestisse tee leidnud palju teisigi pööraseid, kes sarnaselt meiega võtnud ette midagi, mida ehk igaüks ei julgeks. Beatrice rajab endale maapesa Rõuge valda ja on seal juba esimesed viinamarjaistikud kasvama pannud. Ning peohõrgutisi pakuvad kolm õde, kes peavad naaberkülas Lüllemäel maailma parimat restorani. Nii kutsusimegi täna oma sõbrad ja sõprade sõbrad täna kokku, et tänu ja rõõmu jagada,“ lisas Maritta Pillaroo.  

Lisaks kvaliteetsetele vahuveinidele võisid külalised rõõmu tunda ka värskest kohalikust toidust, mida valmistas restoran Kolm Sõsarat. Peakokk Kerti Vissel sõnul on tema menüü inspireeritud Lõuna-Eesti suvedest ja shampanjast. „Praegu on tõeline külluseaeg, nii aias kui metsas, ning shampanja lisab kõikidele maitsetele pidulikkust, sobides pea iga toiduga. Tänaste suupistete puhul kasutasin kukeseeni, lambaliha, suitsukala ja kohalikku värsket kartulit. Mõistagi ei puudunud ka maasikad ja mesi, mis käivad õige suve juurde,“ rääkis Kerti Vissel.  

Igasuvine Roosiaia pidu on kujunenud Kaagjärve mõisa tähtsündmuseks, mil üheks õhtuks avatakse oma uksed külalistele ning tutvustatakse aasta jooksul mõisas toimunud arenguid. Varasematel aastatel on Kaagjärve mõisa traditsioonilise suvepeoga tähistatud nii rosaariumi rajamist kui lipuväljaku valmimist ning National Geographic’u turismivõrgustiku kollase raami paigaldamist mõisa eesaeda. 

Fotod: Paul Poderadt ja Egnar Hernits (fotosein)