Karma-tegude saadus

Karma-tegude saadus

Kui ainujumala usundid väidavad, et kõike põhjustab jumal, siis Buddha Dharma õpetab, et kõike põhjustab karma. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks.

Kui ainujumala usundid väidavad, et kõike põhjustab jumal, siis Buddha Dharma õpetab, et kõike põhjustab karma. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks.

Reinkarnatsiooni keskeks uskumuseks on karma mõiste, üks kõige sagedamini valesti mõistetud tahke idamaade spirituaalses traditsioonis, mis omab tähtsust kõikide usundiotsijate jaoks. Seda seepärast, et see seletab, miks asjad on nii, nagu nad on, kuidas igaüks meist loob omadused, mida omame, mis sunnib meid teatud otsuseid tegema ja miks oleme pärinud oma praeguse olukorra. Kuigi üldiselt arvatakse, et nii karma kui reinkarnatsioon on ainuüksi idamaade mõisted, olid mõlemad olemas juudi müstitsismis ja varakristlikus usundis. Jeesus, kes arvatakse olevat kuulunud juudi müstilisse sekti, mida tunti Essenes’e nime all, väljendas seda uskumust fraasiga: “Nii nagu külvad, nii ka lõikad”, kuid 553. aastal kuulutas kirik mõlemad kontseptid ketserluseks.

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale ei tohi karmat (mis tõlkes tähendab “tegutsemine”) segi ajada ettemääratusega ega saatusega. Selles ei ole midagi üleloomulikku ega mingit karistust ning kohtumõistmist “endiste pattude pärast”. Karma ei ole koorem, mis meile on asetanud vaid dünaamika, mille mõju määrab meie reageerimine kogemustele. Karma seadus teadustab, et need kogemused, mida me ligi tõmbame, on dikteeritud meie endistest tegudest, mõtetest ja soovidest, ning meie reageering nendele kogemustele on palju tähtsam kui kogemus ise. Seepärast on vastutus meie reaktsiooni eest sama tähtis kui vastutus teo eest.

Kui võtame iga kogemust kui osa õppimisprotsessist, siis kahaneb meie “karma koorem” ja kogemused ise aitavad meil sisemiselt kasvada ning saavutada suuremat teadlikkust. Peame nägema raskusi kui protsessi tulemust, mille oleme ise esile kutsunud, tavaliselt alateadlikult selleks, et sundida meid tajuma eesmärki, miks me oleme maailma tulnud. Kui aktsepteerime seda, siis ei saa me enam rahulduda asjatute kahetsustega või enesesüüdistamisega, et tegime vigu, sest just tänu veale mõistame olukorda ennast.

Põhjus ja tulemus

Karma ei ole midagi muud, kui põhjuse ja tulemuse loomulik seadus, mis teadvustab, et meie teod, kõne ja isegi mõtted toovad kaasa vastava tulemuse. Selles valguses ei ole karma hea ega halb, vaid neutraalne ja seda saab käesoleva elu jooksul akumuleerida ning puhastada.

Meie tegude või tegemata jätmiste tagajärjed ei too kaasa otseseid tulemusi, nagu näiteks katkise kraani parandamata jätmine ei põhjusta hädaolukorda enne, kui oleme seda ühe korra liiga palju kasutanud. Sama käib ka karma kohta, kuna sellel on kumulatiivne efekt, mille tulemusi näeb sageli hiljem, vahel ka hilisemas elus.

Karma avaneb pidevalt väga peenel moel, kuid võttes äärmusliku näite, siis võib mõrvar reinkarnatsiooniks valida olukorra, milles ta saab heastada tehtu oma ohvrile. Karma ei tähenda, et mõrvarist endast saab ohver, sest nii saaks koorma tema mõrvar ja vägivallatsükkel jätkuks igavesti.

Kuid mõrvaril on vabadus valida sama “vea” kordamist aina uuesti, sooritada sama roima ja just see karmalik võitlus meis leiduvate hävitavate ja edasiarendavate impulsside vahel väljendub lihtsustatud väljendis olla “hea” ja “halb”. Tiibeti budismi meistrid õpetavad, et jäljed meie endistest tegudest külvatakse seemnetena läänelikus mõistes alateadvusesse. Kui satutakse samasugusesse olukorda, siis hakkavad need jäljed idanema ja avalduvad meie elus ette tulevate olukordade ja tingimustena. Nii tugevdame oma harjumuslikke kalduvusi ja määrame ära oma elu kulu, oma hingelise seisundi surmahetkel ja tingimused meie järgmiseks inkarnatsiooniks. Tiibeti vanasõna ütleb: “Kui tahad teada oma möödnud elu, vaatle oma praegust seisu; kui tahad teada oma tulevast elu, vaatle oma praegusi tegusid.”

Karmasse uskumine

Õpetus ütleb, et karma seadus on vältimatu ja paratamatu, et alati, kui teeme halba teistele, suureneb meie võlg, mille peame ühel päeval tasuma. Aga vastupidi, kui aitame teisi või teeme neid õnnelikuks, kindlustame sellega oma tulevast õnne.

Meie elu kulgu ega kvaliteeti ei dikteeri jumal ega karma, vaid meie ise. Kõik, mis oleme ja mille oleme loonud, on meie möödunud mõtete ja tegude otsene tagajärg, mitte looja õnnistus. Seepärast on ennasthävitav mõelda, et iga õnnistus on jumalik hoolitsus, sest see vihjab sellele, et kardame, et iga “õnnistus” on jumalik hoolitsus, sest see vihjab sellele, et kardame, et selle võib samamoodi meilt ka ära võtta. Hirm on reaalne haigus, mis tekitab kõik meie probleemid. Karma ei vaidlusta vaba tahte kontseptsiooni, vastupidi, see on hoopis jumaliku loomuse ülim väljendusviis.

 

Allikas: P. Roland ” New age lifestyle”

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid