Kust tulevad head mõtted?

Ajalukku süvenedes võib tõdeda, et paljud avastused on alguse saanud "heureka" momendist. Teaduse suurkujud nagu Archimedes, Isaac Newton ja Albert Einstein on tõdenud, et inspiratsioonitulv on neid tabanud just sel hetkel, kui nad on süvenenud millessegi muusse. Kuid seda, mis geniaalseid mõttevälgatusi põhjustab, ei oska psühholoogid veel selgitada.

Santa Barbaras asuva California ülikooli teadlaste sõnul ei erguta loovust mitte igasugune puhkus, vaid tegevused, mis lasevad mõtetel uitama minna, vahendab nature.com.

California ülikooli teadlased Benjamin Baird ja Jonathan Schooler lasid 145 üliõpilasel kahe minuti jooksul välja mõelda kõikvõimalikke erinevaid kasutusviise tarbeesemetele – hambaorkidele, riidepuudele ja telliskividele.

Peale kahe minuti möödumist tehti 12-minutiline paus, mille käigus jagati katsealused nelja rühma: esimene sai lihtsalt lõõgastuda; teise aeg täideti tähelepanu nõudvate tegevustega; kolmas rühm tegutses, kuid nad ei pidanud tähelepanu koondama; neljanda rühma liikmed ei saanud üldsegi puhata. Seejärel korrati katset taas.

Katsealused, kelle puhkeaeg sisustati tähelepanu mittenõudva tegevusega, sooritasid ülesanded teisel katsel 41% paremini. Ülejäänud vabatahtlike tulemused ei paranenud.

Uuringu tulemus viitab sellele, et veidi hajevil olek võib viia probleemide lahenduseni ning on ilmselt seetõttu laialt levinud.

Triin Tisler