Mis peitub kõhutunde taga?

Otsuste tegemist uurivad psühholoogiad kasutavad enamasti lihtsaid tüüpülesandeid, kus etteantud info põhjal peab välja valima vastuse, vahendab Novaator.ee.

Näiteks:

"Jüri on 34-aastane. Ta on intelligentne ning väga täpne, kuid fantaasiavaene ja kuiv. Koolis oli ta tugev matemaatikas, kuid ei saanud hakkama humanitaarainetega.

Milline järgmistest lausetest võiks olla tõene?

a) Vabal ajal mängib Jüri hobi korras rokkansamblis

b) Jüri on raamatupidaja ning mängib hobi korras rokkansamblis

Suur osa inimestest langeb raamatupidaja-stereotüübi ohvriks ning valib lause b. Tegelikult pole neil aimugi, millega Jüri endale leiba teenib – ta võib olla sama hästi poliitik, klaverimängija või narkokaupmees.

Seetõttu on pigem võimalik, et tõene on esimene lause, mis sisaldab vaid üht juhuslikku väidet.

Sarnastel küsimustikel põhinevadki järeldused, et inimesed ei kasuta otsustades loogikat.

Kuid De Neysi sõnul on tõde keerulisem. Kui inimesed peavad vastama küsimustele, mis sarnanevad eelpool toodud näitele, siis tunnetavad nad, et midagi on valesti.

De Neys mõõtis sarnaseid ülesandeid lahendavate inimeste ajuaktiivsust ning nägi, et ajus on aktiivsed konfliktide lahendamisega seotud piirkonnad.

"Inimesed loodavad vastates kõhutundele ega mõtle loogiliselt. Kuid nad tunnevad, et pole õigel teel," selgitas teadlane.

De Neysi arvates tekitab ebakindluse inimesele iseloomulik intuitiivne loogika. On teada, et loogiline mõtlemine tekib väikestel lastel. Sündmuste esinemise tõenäosusega arvestavad juba imikud, kes veel rääkida ei oska. 

Näiteks kaheksakuuste beebidega tehtud katses olid lapsed tõeliselt üllatunud, kui tavaliselt punaseid palle sisaldavast kastist ilmusid välja ka valget värvi mänguasjad.

Ilmselt säilib selline sisemine loogikameel ka täiskasvanutel. Kui seda tundma õppida, saab inimesi õpetada paremaid otsuseid tegema. Oluline on aru saada, millal tekivad mõttekäikudes vead.

Triin Tisler