Annemai võrgutab: minu 12 meest

100 kommentaari
Annemai võrgutab: minu 12 meest

Ma olen Annemai, 24, ja alustan siin Buduaaris oma üheaastast täiesti pöörast eksperimenti – nimelt olen eesmärgiks võtnud eelseisva aasta jooksul iga kuu erineva kutiga kohtamas käia ja niivõrd-kuivõrd ka nendega suhtes olla. Kui te küsite, et miks ma seda teen, siis aus vastus on väga lihtne – selleks, et mu noor elu oleks huvitav ning enne tõsise ja eluaegse suhte loomist omada mingisugust ülevaadet meessoost.

Ma olen Annemai, 24, ja alustan siin Buduaaris oma üheaastast täiesti pöörast eksperimenti – nimelt olen eesmärgiks võtnud eelseisva aasta jooksul iga kuu erineva kutiga kohtamas käia ja niivõrd-kuivõrd ka nendega suhtes olla. Kui te küsite, et miks ma seda teen, siis aus vastus on väga lihtne – selleks, et mu noor elu oleks huvitav ning enne tõsise ja eluaegse suhte loomist omada mingisugust ülevaadet meessoost.

 

Sellel eksperimendil on kaks reeglit: esiteks, iga kuu peab olema uus mees ja ükski suhe ei saa kesta kauem kui 30 päeva. Ehk siis, kui kuu saab täis, siis ükskõik kui tore ka see mees pole, on minul aeg edasi liikuda. Kuna pärast igat 30-päevast perioodi olen ma taas vaba ja vallaline, siis ei ole välistatud ka see, et mul kulub oma nädalake või paar selleks, et leida endale uus mees. See aga tähendab, et uue mehe jaoks on jäänud sellevõrra vähem päevi. Teiseks, et seda nn suhteks nimetada, pean ma mehega vähemalt ülepäeviti suhtlema ja kontakti hoidma. Ehk siis, kui ma kuus paar korda kellegagi kokku saan, siis see pole suhe, mis arvesse läheks. 

 

Täna olen ma vaba ja vallaline. Olen seda olnud juba kuus kuud. Enne seda olin suhtes, mis kestis peaaegu kaks ja pool aastat. See oli mu elu esimene tõsine suhe. Ta oli esimene mees, kellega seksisin, esimene mees, kellele armastust avaldasin ja esimene mees, kes mulle armastust avaldas. Minu jaoks oli see suhe väga oluline ja kohati tekkis juba tunne, et nüüd olengi juba sellises suhtes, kus tuleb peret looma hakata. Meie perekonnad suhtlesid omavahel ning olime rajanud ühise kodu. Aga õnneks (lahkumineku hetkel ma seda muidugi nii ei mõelnud) enne kui ma jõudsin oma noore elu ära rikkuda, kukkus see õhuloss kokku ja  lahenes nii, et me läksime lahku. Ma ei soovi hakata siin heietama teemal, et miks see nii läks. Võib-olla kunagi hiljem räägin teile ka sellest, aga täna mitte. Ütleme nii, et ma arvan, et tänapäeva noored ei ole valmis ja ei peakski end lõplikult siduma enne 30. eluaastat. See muidugi ei tähenda seda, et kui sa oled 20 ja kohtad ülilahedat meest, et siis sa ei tohi tõsisesse suhtesse astuda. Loomulikult tohid – ela, armasta ja naudi, keegi ei välista, et see kestab teil 60 aastat, aga ära näe selles maailmalõppu, kui see kõik abielusõrmusega ei lõpe. 

 

Nüüd ma tõmban otsad kokku ja olen peagi tagasi teie juures oma esimesest suhtest rääkides. Saladuseloori kergitades võin öelda, et seda jutukest siin kirjutades on mul see mees number üks täitsa olemas ja hetkel kiirustangi temaga kohtuma. Kuidas me tuttavaks saime ja mis täpsemalt toimub, sellest räägin teile juba järgmisel nädalal.

 

Paid ja kukerpallid :)

 

Annemai

Sarnased artiklid