24 tundi Vera Wangiga

Kaubik, soe vann ja külmik jäätiste jaoks -  see on vaid osa moedisainer Vera Wangi päevakavast.

8.00  Ma olen väga hiline tõusja (kui vaadata teisi minu perekonnaliikmeid). Väiksena käisin ma uisutrennis ning tõusin seetõttu väga vara. Nüüd olen ma aru saanud, et magamine on luksus ja seetõttu ei ole ma väga hommikuinimene. Kindlasti vajan ma seitse kuni kaheksa tundi und ööpäevas. Tõeline vedamine on see, kui saan magada kümme tundi järjest. Enamasti juhtub see nädalavahetusel. Voodis kannan ma Rick Owensi lohvakat T-särki.

8.15  Esimese asjana vaatan üle oma BlackBerry ja iPhone´i. Need tehnikavidinad sain endale kaks aastat tagasi ja olen neist nüüd täielikult sõltuvuses. Mul on majapidajanna, kes on mulle ema eest ja kes kannab mulle isegi hommikusöögi voodisse: enamasti sisaldab see jogurtit, värskeid puuvilju või mune ja kanasingiviile. Nädalavahetusel premeerin end suitsulõhe ja sidruni võileivaga.

8.45 on minu vanniaeg. Mõnikord ma lisan vanniveele ka tilga Johnson's beebiõli ning niisutan oma näonahka Clinique kreemiga, ning see on ka kõik minu hommikustest iluprotseduuridest. Juukseid kannan ma enamasti patsis või krunnis.

9.15 Riiete valimine. See toiming on kogu päeva juures kõige olulisem. Minu garderoob sisaldab enamasti toppe, pükse, mantleid ja jopesid. Vähe leidub seal kleite. Nagu enamikel disaineritel on ka minul välja kujunenud oma uniform. Minul on selleks retuusid või siis püksid, mis näevad välja nagu retuusid. Enamasti soetan neid Balenciaga, Givenchy, Danskini või minu enda kaubamärgilt Kohl's.

Need on maailma kõige mugavamad püksid, millele viskan peale lihtsalt T-särgi. Ma ei kanna kunagi endaga kaasas käekotti, ainult oma BlackBerryt ja päikeseprille.

9.45 Nüüd olen ma valmis oma kaubikuga tööle sõitma. See, millega hetkel sõidan, on minu viies. Soetasin oma esimese kaubiku siis, kui minu tütar oli väike, sest sinna mahtusid kõik tema asjad ilusti ära. Kutsun seda oma liikuvaks kontoriks, sest seal on kõik eluks vajalik: väike apteek, külmkapp, veepaak, padjad, tekid ja sketchbook, kuhu saan visandada. Viskan sageli nalja, et kui kaubikus oleks ka tualett, siis võiksin seal vabalt ka elada! Kõik naeravad selle üle ja ütlevad, et see on äärmiselt kole, aga mul on ükskõik. Kui teistel on oma eralennukid, siis minul on oma kaubik.

10.30 Sel ajal jõuan ma kontorisse ning hakkan tegelema asjadega, mis kõige rohkem tähelepanu vajavad. Minu töö on nagu perekond, kus mina olen ema. Sel ajal jooksen lapse juurde, kes kõige valjemini nutab.

12.30 Üldiselt ei käi ma väljas lõunatamas, vaid siis kui tegemist on ärilõunaga või kalli sõbra sünnipäevaga, kuid ma ei jäta kunagi ühtegi söögikorda vahele. Olen isegi teinud luuletusi sellest, mida ma päeva jooksul söönud olen! Söögi kõrvale joon ainult vett. Kuus aastat tagasi lõpetasin dieetkoola joomise ning tunnistan ausalt, et see oli üks raskemaid asju, mida ma olen pidanud tegema.

14.30 Väga harva veedan ma kogu päeva oma kontoris - sellest võin vaid unistada! Ma tegelen kõikide erinevate liinidega, mis meie moemajal on: alates printidest, lõpetades nahktoodanguga Kohl'is. Päeva jooksul üritan ma mitte telefonikõnesid vastu võtta, sest see on aeg, mil ma tahan pühenduda täielikult oma tööle.

16.00 Kui minu päevakava lubab, siis sel kellaajal sean end tavaliselt šoppingretkele. Ma kogun rõivaid ja olen seetõttu kõikide kauplejate lemmikklient. Kammin läbi kõik poed nii kesk- kui ka äärelinnades. Sealjuures külastan palju ka meestepoode, sest mulle meeldib kanda ka meesterõivaid. Kõlab küll imelikult, aga näiteks mütsid ostan endale kõik just sealt, sest mind on õnnistatud nii paksude juustega, et naiste mütsid sageli ei mahugi mulle pähe. Šopingretkel otsin ma kõike: mööblit, kingi, lampe ja raamatuid, mis mind inspireeriksid.

18.30 Minu õhtut alustab alati kuum vann. Süütan küünlad, lülitan sisse televiisori ning hakkan vannist uudiseid jälgima. See on aeg, mis tähistab päeva lõppu ning see on mulle väga oluline.

19.30 on aeg, mil ma käin väljas õhtustamas. Sageli käin sellistes kohtades nagu Morimoto, Bar Masa, Waverly Inn, Beatrice Inn ja La Esquina. Pühapäeva õhtuti kutsun endale sõbrad külla. Mulle ei ole kunagi pühapäeva õhtud meeldinud, ja et neid veidigi meeldivamaks muuta, siis kutsun endale külalised ja minu majapidajanna valmistab meile Hiina toitu, mis on parim Hiina toit New Yorgis. Meil on nii tore, et külalised ütlevad sageli: "Mul on kahju, aga pean jooksma," ning nende nägudest on näha, et nad tõesti ei tahaks minna, sest neil on tore. Aga mina ütlen selle peale, et mine mine! Imelik öelda, aga mina olen see võõrustaja, kes kiirustab külalisi lahkuma.

21.30 Kui ma lõpuks koju jõuan, siis ma alles hakkan tööle. Minu voodi on minu kontor. Ma lihtsalt laman seal ja joonistan. Selline on minu tööprotsess: ma ei saa disainida midagi enne, kui olen korrastanud oma mõtted.

01.00 Päris magama jään ma alles ühe või kahe ajal öösel. Minu ideaalpäev ongi täpselt selline, nagu minu päevad igapäevaselt on. Olen avastanud, et nädalavahetused ajavad mind pigem segadusse. Magan kaua, söön hommikust lõuna ajal, lähen šoppama ja õhtusöögile ning vaatan kaua filme. Te peaks nägema minu kööki. Te ei usuks iial, et tegemist on moedisaineri köögiga. Seal on kaks televiisorit, külmik jäätiste jaoks, külmik mineraalvee jaoks ning külmik tervisliku toidu jaoks. Me korraldame sageli kommipidusid, teraviljapidusid ja "oranže" pidusid, kus sööme vaid oranži värvi krõpse. Ma jumaldan krõpse!

Allikas: Harper's Bazaar

Triin Tisler