5 üllatavat fakti stressi kohta: kuidas see meid tegelikult mõjutab?

4 kommentaari
5 üllatavat fakti stressi kohta: kuidas see meid tegelikult mõjutab?

Stressil on üldtuntud halb mõju meie välimusele ja elukvaliteedile nagu kaalutõus, unetus ja muu, ent sel on ka üllatavaid kõrvalefekte, mida me ei oskagi koheselt selle haigusega seostada. Loe edasi, et teada saada, mida võib pikaajaline stress veel meile põhjustada. 

Stressil on üldtuntud halb mõju meie välimusele ja elukvaliteedile nagu kaalutõus, unetus ja muu, ent sel on ka üllatavaid kõrvalefekte, mida me ei oskagi koheselt selle haigusega seostada. Loe edasi, et teada saada, mida võib pikaajaline stress veel meile põhjustada. 

1. Stress muudab meie mälu kehvemaks

Stress mitte ei mõjuta ainult meie lühimälu (näiteks: kuhu ma küll need võtmed jälle panin?) vaid see ka vähendab ajapikku aju võimet uusi mälestusi luua. Ehk info, mis ajusse jõuab, jääb ajul korralikult läbi töötlemata ja seega ei jää ka miskit uut enam meelde. 

2. Stress sekkub immuunsüsteemi töösse

On teaduslikult tõestatud, et stress ja haiguste tekkimine on omavahel seotud. Kortisool on see hormoon, milles seda süüdistada. Kuna just tänu kortisooli suurenemisele kehas hakkab immuunsüsteem võitlema haiguste vastu, siis stressis toodab meie keha nii suurtes kogustes kortisooli, et selle vastu tekkib immuunsus. Ehk keha ei oska end enam ka haiguste eest kaitsta ja nii pääsevadki kõik pahad viirused meile ligi.

3. Stressist tulenevad ka peavalud

Peavalude kõige tuntum süüdlane ongi tegelikult stress. Mõnikord on inimene stressis endale ise sellest aru andmata ja nii väljendubki see tihtipeale just peavalu hoogudes. Sel puhul on parimaks lahenduseks mediteerimine, jooga ja sügav, rahulik hingamine. Nende harjutustega võideldakse ka stressi enda vastu.

4. See šaboteerib meie seksiisu

Madala libiido number üks põhjuseid on samuti stress. Ka siinkohal tuleb mängu kortisool – kui me oleme haiged, ei ole meil ka vähimatki tahtmist seksida. Sama efekt tekib kortisooli tõusul stressi ajal. Ühtlasi põhjustab see pingeid paarisuhtes, mis omakorda võib veelgi suurema stressini viia.

5. Stress suurendab infarkti ja kõrge vererõhu riski

Stressi ja kõrge vererõhu omavaheline seos on teaduslikult tõestatud. Lisaks suurendab krooniline stress kordades võimalusi saada nii südamerabandust kui ka insulti. 

Stressil ei ole meie jaoks midagi head pakkuda. Selle vastu tasuks võidelda optimistliku ja rõõmsa ellusuhtumise, pingevaba elukeskkonna loomise ja teadmisega, et ükski mure ei ole tegelikult väärt, et seada ohtu oma tervis. Kui need ei aita, siis harrasta joogat ja meditatsiooni või hullemal juhul pöördu spetsialistide poole. Stress on haigus ja ei käi normaalse igapäevaelu juurde. 

Rõõmsat meelt!

 

Buduaar.ee

Sarnased artiklid