Stressil on üldtuntud halb mõju meie välimusele ja elukvaliteedile nagu kaalutõus, unetus ja muu, ent sel on ka üllatavaid kõrvalefekte, mida me ei oskagi koheselt selle haigusega seostada. Loe edasi, et teada saada, mida võib pikaajaline stress veel meile põhjustada. Stressil on üldtuntud halb mõju meie välimusele ja elukvaliteedile nagu kaalutõus, unetus ja muu, ent sel on ka üllatavaid kõrvalefekte, mida me ei oskagi koheselt selle haigusega seostada. Loe edasi, et teada saada, mida võib pikaajaline stress veel meile põhjustada. 1. Stress muudab meie mälu kehvemaks Stress mitte ei mõjuta ainult meie lühimälu (näiteks: kuhu ma küll need võtmed jälle panin?) vaid see ka vähendab ajapikku aju võimet uusi mälestusi luua. Ehk info, mis ajusse jõuab, jääb ajul korralikult läbi töötlemata ja seega ei jää ka miskit uut enam meelde. 2. Stress sekkub immuunsüsteemi töösse On teaduslikult tõestatud, et stress ja haiguste tekkimine on omavahel seotud. Kortisool on see hormoon, milles seda süüdistada. Kuna just tänu kortisooli suurenemisele kehas hakkab immuunsüsteem võitlema haiguste vastu, siis stressis toodab meie keha nii suurtes kogustes kortisooli, et selle vastu tekkib immuunsus. Ehk keha ei oska end enam ka haiguste eest kaitsta ja nii pääsevadki kõik pahad viirused meile ligi. 3. Stressist tulenevad ka peavalud Peavalude kõige tuntum süüdlane ongi tegelikult stress. Mõnikord on inimene stressis endale ise sellest aru andmata ja nii väljendubki see tihtipeale just peavalu hoogudes. Sel puhul on parimaks lahenduseks mediteerimine, jooga ja sügav, rahulik hingamine. Nende harjutustega võideldakse ka stressi enda vastu. 4. See šaboteerib meie seksiisu Madala libiido number üks põhjuseid on samuti stress. Ka siinkohal tuleb mängu kortisool - kui me oleme haiged, ei ole meil ka vähimatki tahtmist seksida. Sama efekt tekib kortisooli tõusul stressi ajal. Ühtlasi põhjustab see pingeid paarisuhtes, mis omakorda võib veelgi suurema stressini viia. 5. Stress suurendab infarkti ja kõrge vererõhu riski Stressi ja kõrge vererõhu omavaheline seos on teaduslikult tõestatud. Lisaks suurendab krooniline stress kordades võimalusi saada nii südamerabandust kui ka insulti. Stressil ei ole meie jaoks midagi head pakkuda. Selle vastu tasuks võidelda optimistliku ja rõõmsa ellusuhtumise, pingevaba elukeskkonna loomise ja teadmisega, et ükski mure ei ole tegelikult väärt, et seada ohtu oma tervis. Kui need ei aita, siis harrasta joogat ja meditatsiooni või hullemal juhul pöördu spetsialistide poole. Stress on haigus ja ei käi normaalse igapäevaelu juurde. Rõõmsat meelt! Buduaar.ee
Merliis Sulg — FOTO: GoodNews, Alice Märtin Nipinurk Kuidas õnnetu suhe uuesti õnnelikuks muuta? Merliis Sulg jagab soovitusi
Kirsti Timmer — FOTO: Terje Talts Suhted ja seks NÕID KIRSTI TIMMER: kui mees ei anna pärast kohtingut sulle endast märku, siis …
Amani Kiivikas — FOTO: Amani Kiivikas/Instagram Keha ja vaim “EGA JAH fitnessiga tegelevad naised on … .” Fitmodel Amani Kiivikas näitas tulikuuma vormi
Katri Kats ja Juhani Särglep — FOTO: Katri Kats/Instagram Seltskonnauudised IMELINE KAADER BEEBIKÕHUST: suunamudija Katri Kats saab peagi lapse
Kaarel Orumägi — FOTO: Beautiful Me Sisuturundus Kaarel Orumägi: Kuidas ma pooleteist aastaga 40kg alla võtsin, ilma rangete toidukavade ja spordiklubide külastusteta
Ka juhtmega varstolmuimeja võib olla parim valik! — FOTO: Pexels.com Sisuturundus Ka juhtmega varstolmuimeja võib olla parim valik!