HAMBAARST KRISTJAN GUTMANN: „Kui probleem eksisteerib, pole mõtet lahendust edasi lükata!”

Kuidas hambaid õigesti pesta? Mida teha tarkusehammastega? Kuidas siis oma hambaid võimalikult kaua tervetena hoida? Kõigile neile küsimustele vastab tunnustatud hambaarst Kristjan Gutmann.

Hammaste pesu

Lisaks hammaste pesemise tehnikale on oluline ka aeg, millal hambaid pestakse. Hambaid tuleb pesta hommikul ENNE sööki ja õhtul PEALE sööki. Hammaste pesemine peale hommikusööki võib tunduda küll mõnes mõttes loogiline, kuid tegelikkuses annab see öö jooksul suhu kogunenud bakterimassile võimaluse korraldada korralik happerünnak.

Hammaste tundlikkus

Paljastunud hambakaeltest põhjustatud tundlikkuse puhul tasuks üle vaadata oma hammaste harjamistehnika ja hambaharja tugevus. Samuti tasub meeles pidada, et ülemäärane hapude jookide (hommikune sidrunivesi, värske õunamahl) tarbimine süvendab probleemi veelgi. Seega võimalusel veidi piiri pidada ning kindlasti loputada suud tavalise kraaniveega. Parimaks janujoogiks ongi vesi, mitte esmapilgul tervislikuna tunduv mahl.

Tarkusehammastest

Tarkusehammaste eemaldamine on üldiselt alati näidustatud. Vaid 1% inimestest mahuvad tarkusehambad probleemitult hambaritta. Ülejäänud 99% on nad kas viltu, pooleldi lõikunud või ei mahu üldse suhu ära. Peale tarkusehammaste eemaldamist väheneb suuõõnt koloniseeriv bakterimass umbes 30% ning teised hambad jäävad tervemaks. Internetifoorumites levivatele õudusjuttudele tarkusehammaste eemaldamisest on reeglina pool juurde pandud. Näiteks ülemised tarkusehambad on tihti väljatõmbamise seisukohast ühed lihtsamad, seda ei maksaks kindlasti karta.

Hambaid tuleb pesta hommikul ENNE sööki ja õhtul PEALE sööki.

Ortodontiline ravi

Kui hammaste asend häirib ja naeratus pole kaunis, tasuks ka täiskasvanuna mõelda ortodontilise ravi peale. Kui probleem eksisteerib, siis pole mõtet lahendust väga pikalt edasi lükata. Ravi seisukohast ei ole küll väga vahet, kas see tehakse 25- või 35aastaselt, kuid sinna vahele jääb kümme aastat kauni (või siis häbelikkust tekitava) naeratusega.

Hammaste kroonimine

Plommitud ning juureraviga hammas on oluliselt hapram kui terve hammas. Kui hambas on ikka viis plommi, mis sealt vahelduva eduga välja tulevad, tasuks mõelda hamba kroonimise peale. Tänapäevaste keraamiliste materjalide puhul ei jää krooni kõrvale mingit tumedat ranti või põletikulist iget. Kroonimisega taastatakse algne hamba struktuur ning hammas võib korrektse tulemuse korral olla tihtipeale 20–30 aastat probleemitu. Lihtsa lahendusena näiv implantaadi asetamine võiks siiski jääda viimaseks võimaluseks, alati peaks alguses proovima taastada enda hammast, mitte seda kergekäeliselt välja tõmbama.

Hammaste valgendamine

Ilu ja väline külg on olulised (mõne arvates lausa ainus asi, mis loeb), kuid hammaskonna puhul on väga olulised ka need hambad, mis esialgu võibolla välja ei paista. Valgendamine ja pärlipesu on vajalikud protseduurid, kuid enne peaks kindlasti veenduma, et mälumishammastega on kõik korras ja et neid on piisav arv. Esihammaste kaunis fassaad ei kesta kaua, kui hambumus on toestamata ning koormus langeb vaid esihammastele. Seega – terviklikkus ja funktsioon on olulised!

Arsti usaldamine

Kuigi meediast võib jääda mulje, justkui oleks hammaste ravi iluprotseduur, kus klient saab ise menüüst valida, mida talle tehakse, on tegu ikkagi tervishoiuteenusega. Tasuks seega usaldada oma arsti, rääkida oma soovidest ning ühiselt leida sobiv lahendus. Internetis leiduv materjal võib olla väga hariv ning tutvustada erinevaid võimalusi, kuid lõpliku otsuse peaks alati tegema spetsialist, kes otsustab, milline materjal või meetod konkreetse juhtumi puhul parim on.

Tekst: Kristjan Gutmann

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, sügis 2016