KAS PÄIKESEKREEM TÕRJUB D-VITAMIINI? Küsimusele vastab spetsialist!

4 kommentaari
KAS PÄIKESEKREEM TÕRJUB D-VITAMIINI? Küsimusele vastab spetsialist!

D-vitamiin on oluline vitamiin, mis mängib erilist rolli meie lihaste ja luude ainevahetuse tagamisel. Kuna järjest enam räägitakse erinevate nahakasvajate preventsioonist ning päikesekreemide olulisusest, siis on loomulik, et tekib küsimus, kas vitamiin D defitsiitsuse ja päikesekreemide kasutamise vahel on seos?

D-vitamiin on oluline vitamiin, mis mängib erilist rolli meie lihaste ja luude ainevahetuse tagamisel. Kuna järjest enam räägitakse erinevate nahakasvajate ennetamisest ning päikesekreemide olulisusest, siis on loomulik, et tekib küsimus, kas D-vitamiini defitsiitsuse ja päikesekreemide kasutamise vahel on seos? Päikesekaitsest ja D-vitamiinist tulenevatele küsimustele vastab dermatoveneroloogia arst-resident Bret Kuldsaar.

Miks on D-vitamiin kehale vajalik?

D-vitamiini põhiline roll on veres kaltsiumi ja fosfori tasakaalu tagamine ning eelkõige on D-vitamiin vajalik luuhõrenemise, luu pehmenemise ning rahhiidi (kasvava organismi ainevahetushaigus, mille puhul on häirunud tasakaal luu kasvamise ning tugevnemise vahel) ennetamiseks. Viimased uuringud on näidanud, et kõrgem D-vitamiini tase vähendab luumurde läbi lihasfunktsiooni paranemise ja lihasreaktsiooni kiirenemise. 

Kust saab organism D-vitamiini?

D-vitamiini saame kolmest põhilisest allikast: toidust, päikesest ning toidulisanditest. Toiduainetest leidub D-vitamiini eelkõige rasvarikastes kalades (tuunikala, lõhe), vähesel määral ka munas ja maksas. 

Olulise osa D-vitamiinist saame päikese kaudu, seetõttu on loogiline, et D-vitamiini puudus Eestis (laiuskraadil 58°) on eelkõige seotud meie geograafilise asukohaga. Talvekuudel riikides, mis asuvad 33° laiuskraadist põhja pool (lõunapoolkeral lõuna pool), on liiga vähe UVB-kiirgust, et piisavat epidermaalset D-vitamiini toota.

Kuna Eestis on päikeselist aega üsna vähe ning oluline osa meie saadavast D-vitamiinist tuleb just päikese kaudu, siis D-vitamiini puuduses ei mängi primaarset rolli päikesekaitsekreemide kasutamine. 

Kaua peab inimene viibima päikese käes, et organism saaks kätte vajaliku koguse D-vitamiini?

D-vitamiini produktsiooniks on vajalik just UVB-kiirguse olemasolu. Praeguse arvamuse kohaselt saame päevase D-vitamiini annuse kätte, viibides suvel keskpäeval 10-15 minutit päikese käes. Päikesepõletus vastupidiselt häirib D-vitamiini sünteesi. On tõestatud, et D-vitamiini tootmine väheneb pärast kaheksaminutilist kokkupuudet päikesega ning pärast 20. minutit see praktiliselt peatub. Seega pikaajaliste päikesevannide võtmine oma D-vitamiini varude täiendamiseks ei ole kindlasti näidustatud.

Kas päikesekreem pärsib D-vitamiini jõudmist organismi?

Uuringud ei ole siiamaani suutnud näidata päikesekaitsekreemide kasutamise ja D-vitamiini defitsiitsuse vahelist seost. Samas enamik tehtud uuringutest on madalakvaliteedilised ning probleem on selles, et tihtipeale ei ole uuringus osalenud patsiendid kasutanud piisavas koguses kreemi. Soovitatav annus on 2,0 g/cm2 kreemi, tavaliselt kasutavad aga inimesed 0,5-1,0 g/cm2, mis on 2-4 korda vähem. 

Kõrge SPF-sisaldusega kreemid laboritingimustes kindlasti takistavad D-vitamiini produktsiooni, kuid reaalses elus, kus inimesed kasutavad päikesekreeme kordades vähem, on D-vitamiini puudus päikesekaitsekreemide kasutamisest suhteliselt vähetõenäoline.  

Kui tihti ja palju peab inimene kasutama päikesekreemi?

Täiskasvanud inimene peaks kogu keha katmiseks kandma nahale kolm supilusikatäit kreemi ning uuendama seda iga kahe tunni tagant. Juhul kui puututakse kokku veega või higistatakse palju, peab kreemi tihedamini nahale kandma.

Pane tähele: pakenditel näitab SPF just kaitset UVB-kiirguse, mitte UVA-kiirguse eest. UVA-kaitse on pakendil märgitud eraldi!

Kuidas manustada D-vitamiini preparaate?

Kuna Eestis on päikeselist aega väga vähe, siis kindlasti peaks D-vitamiini preparaate võtma praktiliselt kogu aasta vältel ning suvekuudel võib D-vitamiini võtmise mõneks kuuks lõpetada. Soovitatav D-vitamiini päevane annus sõltub riskigrupist: täiskasvanud terve inimese vajalik päevane annus on erinevate andmete kohaselt 600-800 (1000) IU/päevas, vanurid 1200-2000 IU/p, alla 12aastastel lastel 400-800 IU/p; 12-18 aastased lastel 600-800 IU/p, osteoporoosiga patsientidel 1500-2000 IU/p. Annus sõltub suuresti veres olevast D-vitamiini tasemest ning patsiendid, kellel on D-vitamiini tase eriti madal, peavad kuni D-vitamiini taseme normaliseerumiseni tarbima mitmekordseid annuseid (D-vitamiini päevaste annuste kogused põhinevad Tartu Ülikooli Kliinikumi soovitustel).

PS! Oluline on ära märkida ka see, et päikesest tulev D-vitamiin ei ole kuidagi kvaliteetsem võrreldes D-vitamiini tilkade või tablettidega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et D-vitamiini puudus on eelkõige seotud Eesti geograafilise eripära, mitte päikesekaitsekreemide kasutamisega, kuigi mõistetavalt päikesekaitsekreemid vähesel määral võivad pidurdada D-vitamiini sünteesi. D-vitamiini päevase annuse saamiseks ei ole kindlasti vaja veeta tunde päikese käes, vaid piisab mõnekümneminutilisest kokkupuutest päikesekiirgusega. Kõige olulisem oleks just päikesepõletuste vältimine, kuna uuringud on näidanud, et enne 16. eluaastat saadud päikesepõletused mängivad olulist rolli hilisemas elus nahakasvajate tekkes.

Bret Kuldsaar

Dermatoveneroloogia arst-resident

Dr. Niine Nahakliinik