Reklaam sulgub sekundi pärast

MEIGIKUNSTNIK JENNI KORJUS: “AMET VALIS minu, mitte vastupidi”

„Enesekindlus tuleb siis, kui oled aktsepteerinud, et sa ei ole täiuslik,” ütleb krohvinnaks tituleeritud superandekas meigikunstnik Jenni Korjus (32), kes ise meigib end vaid loetud kordadel aastas. „Ma tunnen, et minu sisemisel ilul on rohkem kaalu,” sõnab ilulooja.

Jenni jaoks on meigikunst midagi palju sügavamat kui pelgalt kellelegi ilusa näo maalimine. „See on mõju avaldamine – justkui süstid kellessegi positiivsust, enesekindlust ja võibolla ka eneseselgust.”

Meigikunstnikuks sündinud

Jenni sõnul valis amet teda, mitte vastupidi. Enne pintslite haaramist oli Jenni aastaid tegelenud ka modellindusega, kus tekkiski esimene kokkupuude ja side ilumaailmaga. Kuus aastat tagasi oma stuudiot luues oli naisel loomulik hirm, kuidas tihedasse staarmeikarite maailma mahtuda ja oma koht leida, kuid tegelikkuses läks kõik väga loomulikku rada pidi ning elu ise tõestas, et andekatele leidub alati ruumi.

Esmalt alustas Jenni kodus, väikelapse kõrvalt, ning võttis ette ühe kliendi päevas. „Tol hetkel sain aru, et just meigikunst on see kõige õigem asi, millega tegeleda tahan ning kui hea on see tunne, et sa ei teeni raha kellelegi teisele ega ole mutter suures süsteemis,” räägib Jenni, kes on teinud sadu, kui mitte tuhandeid meike. „See number on suur, arvestades, et nädalas on umbes kakskümmend viis klienti.” Täna on naise püsiklientide seas nii mitmedki Buduaari kaanestaarid, rääkimata sadadest teistest naistest, kelle unistuseks on elu tähtsaimatel sündmustel just Jenni käe läbi veel kaunimaks saada. „Nimesid ma eraldi välja ei tooks, kuna võtan oma töös kõiki võrdsetena. Välja tooksin vaid ühe ereda kogemuse, kui sain sellel aastal teha meiki ja soengut Islandi esileedile,” rõõmustab naine, kelle suurimaks „tasuks” tehtud töö eest on just suhtlemine.

Vaimne tasu iluloomise eest

Täna on meikariameti pidamine Jennile pigem süviti tagasiandmine, sest oma töö juures peab kuldsete kätega naine suurimaks plussiks just inimsuhteid. Kõige enam teeb talle rõõmu klient, kellega on ta saanud väga sügavalt vestelda. Olgu teemadeks suhted, eluraskused, mida ollakse läbinud ja kuhu ollakse seeläbi jõutud, või hoopis muud põnevad teemad. Teadmine, et tema soovitus on avaldanud kellelegi nii suurt mõju, et inimene on oma elus positiivse suuna võtnud, annab naisele endale väga palju tagasi.

Psühholoogiliselt peab Jenni kõige suuremaks saavutuseks pruudimeigi ja soengu tegemist oma põhikooliaegsele kõige suuremale kiusajale. „See oli minu jaoks nagu triumf selle olukorra üle,” ütleb naine ja lisab, et teisest küljest oli see ka andestamise ja minnalaskmise hetk. „Kui poleks olnud minevikku, oleks tegu olnud tavalise tööotsaga, inimene aga ei unusta,” tõdeb Jenni, kes suutis vaatamata halbadele tunnetele minevikust jääda professionaalseks ning kooliõde lahkus meigitoolist igati rahulolevana.

Kõike vaid mõistuse piires

Iluoppide ja kõige muu osas, mis on püsiv või võlts, kehtib Jennil vaid üks põhimõte – mõistuse piires on kõik lubatud. „Võltsasjadega on see asi, et see võib sul olla, aga ei tohi välja paista, et see võlts on. Kui näeb välja võlts, siis minu jaoks muutub see automaatselt odavaks. Ma huviga ootan seda aega, mil see hull süstide trend läbi saab ja mida need pardihuultega naised siis ette võtavad, kui on taas teised suunad,” mõtiskleb Jenni muiates ja lisab, et ta ei mõista teenusepakkujaid, kes teevad neid asju üle hea maitse piiri. „Mida aeg edasi, seda vähem üleüldse vaatan inimeste välimust. Kui näen kedagi esmakordselt, siis ei saa ma hinnata, missugune inimene ta on, kas ilus või kole, sest ilu tuleb sisemusest. Kui oled väljast piltilus, aga seest pahatahtlik ja võlts, siis ei päästa väline ilu ka – ikkagi oled kole!”

Elu ilma filtriteta

Krohvinnana tuntud Jenni ei meigi ennast igapäevaselt üldse. „Ainult vajadusel, kui tean, et olen pildis,” ütleb Jenni, kelle nahk sai modellindusega tegeledes kõvasti „vatti”, mis omakorda muutis naha iseloomu. „Ma sain tugeva põletikulise akne, mis võis osalt olla ka pärilik. Samuti ei ole ma igapäevane kreemitaja ega maskitaja, mulle pole seda lihtsalt sisse programmeeritud. Ja viimane põhjus on ehk see, et ma lihtsalt leian, et see ei tohiks defineerida minu oskusi kunstniku ja iluteenindajana,” loetleb naine ja lisab, „ma olen karjääri algusest saati selle vastu võidelnud, et minu välimus ei defineeriks mind. Ma näen nii palju noori hakkajaid Insta meikareid, kes postitavad rohkem selfie’sid kui pilte oma töödest klientide peal. Ja ausalt öeldes nende kahe vahe on negatiivses tasakaalus. Selfie’del on superilusad meigid ja klientide peal... not so much. Ma tunnen, et sisemisel ilul on vähemalt minu puhul rohkem kaalu,” mõtiskleb naine. „Aastas võib olla umbes kolm mainekat üritust, kuhu mul on au olla kutsutud ja siis mulle tõeliselt meeldibki ennast oma kliendi rolli panna.”

Ka oma Instagrami konto @korjusjenni live-videotes, mida jälgib sageli üle seitsme tuhande inimese, on naine alati naturaalselt ilus, väga aus ja avameelne. Seni on kõige suuremat tagasisidet pälvinud video, kus Jenni rääkis ilustamata oma kogemusest pigmendilaikudega. „Peale seda saatsid paljud inimesed mulle pilte ja lugusid ka endast.” Vahetati kogemusi ja kontakte ning paljudele andis see, kuidas Jenni oma iluprobleemi suhtub, juurde palju enesekindlust.

Ilulooja enda sõnul on ta selline, nagu ta on, tänu sellele, mis ta läbi on elanud ning seda ei tohiks kunagi unustada. Kogemused on miski, mida Jenni ei sooviks mitte kunagi oma elus muuta. „Ma võin vahel olla kohatu, kuid vähemalt olen ma aus. Ma ei kannata võltsi ja lipitsemist. Võin olla mingites olukordades „see paha inimene”, aga vähemalt tean, et mu südametunnistus on puhas,” ütleb ta resoluutselt. „Ma ei ole kellelegi valetanud ega kellelegi midagi skeemitanud, ma ei oskagi valetada. See on ehk see, mis ka minu live’ide põhjal tekitab inimestes usaldust – olen ilma meigita, räägin lambi teksti, olen mina ise.”

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar november- detsember 2018.