NIISUTAVAD KREEMID võivad olla kahjulikumad, kui oskasid arvata

NIISUTAVAD KREEMID võivad olla kahjulikumad, kui oskasid arvata

Enamus meist kasutab igapäevaselt niisutavat kreemi, võibolla isegi mitut erinevat ning mitmel korral päevas. Mõistagi on see väga oluline rutiin, kuid me ei või iial teada, mida me endale tegelikult peale määrime. Uuringutes, mis avalikustati ajakirjas „Journal of Investigative Dermatolog“, selgus shokeeriv tõsiasi, et mitmed niisutavad kreemid, sealhulgas Dermabase, Dermovan, Vanicream ning Eucerin Original võivad suurendada nahavähi riski. 

Enamik meist kasutab igapäevaselt niisutavat kreemi, võibolla isegi mitut erinevat ning mitmel korral päevas. Mõistagi on see väga oluline rutiin, kuid me ei või iial teada, mida me endale tegelikult peale määrime. Uuringutes, mis avalikustati ajakirjas Journal of Investigative Dermatology, selgus šokeeriv tõsiasi, et mitmed niisutavad kreemid, sealhulgas Dermabase, Dermovan, Vanicream ning Eucerin Original võivad suurendada nahavähi riski. 

Katse viidi läbi kiiritatud hiirtega, kelle peal prooviti eelmainitud niisutavaid kreeme. Protsess kestis 17 nädalat ning lõpptulemus näitas, et kasvajate koguarv oli kasvanud 69 protsendini. Sellest võime järeldada, et mitmed kaubanduslikult kättesaadavad niisutavad kreemid suurendavad kasvajate teket.  

Sama kehtib ka õlide, isegi beebiõlide puhul, mis sisaldavad mineraalõli, mida peetakse küll väga süütuks, kuid mis tegelikult süütu ei ole. Mineraalõli on tuletatud naftast, see on põhimõtteliselt sama nagu mootoriõli. 

Arvestades võimalikku nahavähki haigestumise riski, siis loomulikult ei ole mineraalõli see koostisosa, mida sooviksime leida oma kreemidest ja niisutajatest. Kahjuks on mineraalõli aga enamikes toodetes! Asja teeb veelgi keerukamaks fakt, et tootesiltidel tihtilugu lihtsalt ei märgita seda koostisosana, seega ei saa me end sajaprotsendiliselt ka kaitsta. Mineraalõlil on lugematul arvul erinevaid nimetusi, kuid toime on üks ja see sama – selline, mille eest me tuhatnelja põgeneda sooviksime.

Peaksime meeles pidama, et nahk on meie suurim, kuid ka kõige õhem organ. Enamik kreeme, õlisid või mis iganes muid tooteid, mis satub meie nahale, imenduvad ka vereringesse, mis kanduvad sealtkaudu kõikjale meie organismi. Seetõttu peab siinkohal paika ütlus, et kui see ei kõlba süüa, ei kõlba see ka nahale määrida. Nafta ja keemia ei kuulu kindlasti sinna nimekirja. Kemikaalide nahka imendumine võib piltlikult öeldes olla isegi hullem kui nende söömine, kuna kõik, mis nahka imendub, kandub otse, ilma filtreerimata, vereringesse. Järjepidevalt oma organimismi mürgitades võime arvestada ka võimalike tulemuste ja kahjuga, mis teatud hetkel ilmnema võivad hakata. 

Milline oleks siis lahendus? Enamik nahahooldustooteid, mida võime leida kaubanduskeskuste lettidelt, sisaldavad reeglina vähemal või suuremal määral mürgiseid aineid, mineraalõli on vaid üks vähestest. Seega kõige süütum oleks endale üksnes naturaalseid tooteid peale määrida. Parim loomulik niisutaja on puhas kookosõli ning see passib nii näole kui ka kehale pealekandmiseks. Ükskõik mida me aga välja ei valiks, peaksime kindlasti valima hoolikalt, toetudes oma teadmistele ning tegema nii suurel määral kui võimalik, toote taustauuringut. Pelgalt meeldiva lõhna ning muinasjutulise tutvustuse põhjal jääme paraku lapsemeelselt kergeusklikeks. Enne konkreetse toote ostmist tasuks endalt ka küsida, kas ma tõesti vajan kümmet erinevat toodet, selleks et alustada oma päeva. Kindlasti tasuks uurida, kas tootev ettevõte on maa- ja loomasõbralik ning roheline.  

 

Allikas: www.davidwolfe.com