OMA KAPIUKSED AVAB Laura Põldvere

17 kommentaari
OMA KAPIUKSED AVAB Laura Põldvere

„Kogu mu raha kulub esinemisriietele,” ütleb justkui pooleldi vabandades Eesti üks silmapaistvamaid naisartiste, Laura Põldvere (29), pildistamisele kaasapakitud kohvrit avades, millest piiluvad välja ekstravagantsed kangad, suled, lilled, litrid… Ei midagi igavat ega tavalist, just nii, nagu seda pole ka loo peategelane ise.

„Kogu mu raha kulub esinemisriietele,” ütleb justkui pooleldi vabandades Eesti üks silmapaistvamaid naisartiste, Laura Põldvere (29), pildistamisele kaasapakitud kohvrit avades, millest piiluvad välja ekstravagantsed kangad, suled, lilled, litrid… Ei midagi igavat ega tavalist, just nii, nagu seda pole ka loo peategelane ise.

Kuigi ma palusin Laural pildistamisele kaasa pakkida ka mõne igapäevasema komplekti, siis selgub, et neid on tema kapis ikka väga vähe. „Isegi piinlikult vähe,” teatab ta kohvrist oma üht hetke lemmikut – futumustrilist, üheksakümnendate Best B4 stiilis pükskostüümi välja tõmmates.

Kas Laurat üldse mõnikord igavas dressipluusis või teksades näeb? Tuleb välja, et näeb küll. Vähemalt näiliselt. Kasvõi siia pildistamisele saabudes. Laura kannab sooja parkat, selle alt piiluvat halli T-särki, „natuke liiga katkiseid” teksaseid, nagu ütles tema vanaema, ning karvaseid saapaid. Igati tavaline riietus, kuni Laura võtab mantli seljast. Selle alt ilmub küll seesama hall T-särk, kuid mitte ainult – särgi õlgadele on heidetud ka Aldo Järvsoo disainitud kunstjuustest jakk. „Laenasin seda millalgi Aldolt ja siis ta andis selle mulle ja ütles, et kes teine sellega siis ikka käiks!” naerab Laura.

Tekitades fantaasialaineid

Tuleb välja, et kaubamärk ei ole kindlasti see, mida Laura esimesena vaatab, seepärast ongi kõik tema igapäevariided (nii vähe, kui neid on!) kiirmoekettidest. Nii ka seesama hall T-särk ja „natuke liiga katkised” teksad. (Muide, teksaseid leidubki naise kapis vaid kaks paari!) Esimene on ostetud New Yorkerist mõne euro eest ja püksid Londonist, Primarkist üheksa naela eest. „Muidugi kui ostan mõne kestvama asja, nagu näiteks mantli, siis panen kindlasti rõhku kvaliteedile, aga igapäevariietele ma lihtsalt ei raatsi kulutada,” naerab Laura ja tõstab kohvrist üksteise järel välja kauneid kleite, mis osaliselt on valminud koostöös andeka sugulase Annika Becherer ning Eesti disaineritega.

Kui rääkida Laura esinemiskostüümidest, siis laval on ta olnud ka läbipaistvas body’s, mida naine kandis ühel salvestusel kahara tüllseelikuga ja mille puhul võttemeeskond hoolikalt õiget nurka pidi valima. „Mina ei saanud üldse sellest aru, midagi ju ei paistnud,” meenutab Laura, kelle seljas on olnud ka Liisi Eesmaa kuulus pleksiklaasist kleit, millesse tuleb lausa sisse ronida, või tuledega varustatud vilkuv kleit Eesti Laulul.

Selle kõige juures ei ole naise eesmärk silma paista, vaid hoopis publikule austust avaldada. „See soov ei ole võibolla just nii väga eesmärgiga silma paista, vaid inimestes fantaasialaineid tekitada,” räägib ta ja meenutab oma teismeiga. Aega, mil laulustuudioga seoses oli palju esinemisi. „Tol ajal kandsin ma esinedes ainult kleite, sest ema oli mind kuidagi sedasi suunanud ja see tundus nii harjumuspärane, sest kui sul on esinemine, siis sa valmistud selleks ja lööd ennast üles,” räägib Laura. Selles vanuses juhtus aga nii, et paljud teismelised läksid lavale hoopis teksades, tänu millele paistis kleidikesi kandev Laura eriti silma ja nii tekkis ka temal soov teksadega lavale astuda. „Aga siis ütles emps mulle, et Laura, mõtle sellele, et inimesed on näinud vaeva ja valmistanud ennast ette, võtnud aja ja tulnud sind kuulama ja seepärast pead ka sina nende vastu austust näitama,” meenutab Laura. „Seda teen ma oma riiete ja välimusega, mida näeb publik esimesena. Veel enne seda, kui ma laulma hakkan.”

 

Parimad palad tänu emale

Pole asja, mida Laura otseselt keelduks selga panemast. „Pigem on nii, et mis teiste puhul on äge, see minule ei sobi. Näiteks empsiga on meil nii, et kleit, mida tema kannab, näeb tema seljas väga-väga ilus välja, aga need värvid ja tegumoed ei sobi mulle üldse.” Siiski on asju, mida üksteise garderoobidest laenutatakse. Nii meenubki Laurale üks tore kleidilaenutuslugu Studio Lingua HR Agencyga seoses, kus Laura töötab projektijuhina. „Ühel hommikul konverentsile minnes laenasin empsilt ühe lilla kleidi. Meil on mõlemal ühesugused Iris Janvieri kleidid, tema kleidil on lukk küljel ja minu omal seljal. Tegutsesin konverentsil ja tassisin brošüüre ja kui olin seal 40 minutit ringi askeldanud, tuli üks tüdruk mulle ütlema, et kas te teate, et teil on kleidi lukk lahti. Arvasin, et oi, kui on seljalt, et mis seal ikka, paneme kinni, aga siis selgus, et ema kleidi lukk asub hoopis küljel – kaenla alt kuni puusadeni,” naerab Laura. Ema Martina mängib Laura garderoobi täitmisel veelgi rolli. Nimelt ei meeldi Laurale väga shopata ja kui ta seda teeb, siis ikka pigem välismaal. Nii jõuabki enamik huvitavaid leide temani läbi ema, kes on osav netishoppaja. „Ema saadab mulle sageli linke ägedate riietega, mis võiksid mulle sobida ja nii ma siis tutvun uute asjadega. Samuti on emal haruldane oskus netist ägedaid kingi leida. Tänu temale on mul mitu paari väga ilusaid kingi, mis ta mulle kinkinud on.”

Tekst: Triin Tisler

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar jaanuar 2018

Sarnased artiklid