SUVISE PÄIKESEKAITSE KASULIK meelespea

Soojad suveilmad kutsuvad meid saatma oma päevi õhtusse vabas õhus – rannas, aias, linnatänavail või põllul. Päike sillerdab taevas ja tuju on hea- iga kui vähest päikeselist päeva sooviks ju täiel rinnal ära kasutada. Vaatamata Eesti kesisele suvele kiputakse pahatihti unustama üht olulist asja – kuidas kaitsta end päikese eest? Isegi siis, kui meid õnnistatakse vaid mõned päevad kuuma päikesega, tasub nii mõndagi olulist meeles pidada.

Suvi on meie jaoks aasta üks oodatumaid aegu ning seda suuresti tänu päikesele, millest meil eelnevatel kuudel kõvasti vajaka on jäänud. Nädalased soojamaareisid ja solaarium ei ole üks ühele võrreldavad suvise kodumaa päikesega, mis võib pealtnäha tunduda küll kordades süütum, ent sellegipoolest vajavad nii meie nahk kui juuksed efektiivset kaitset ja järjepidevat hoolitsust. Päikesenautlejate suurimaks ohuks võivad osutuda kindlad kellaajad, mil UV-kiirgus on kõige intensiivsemas faasis, liialdused, päikesekreemi lisamata jätmine, ent ka liiga õhuke kreemikiht. Mida peaks silmas pidama, endale meelde tuletama ja kindlasti ette võtma, et tagada maksimaalne kaitse?

Mõõdukuse piires 

Päevitamise puhul kehtib üks äärmiselt oluline märksõna, milleks on mõõdukus. Suve saabudes võiks selle sõna endale lausa suurelt üles kirjutada. Juhuks, kui ahvatlused kipuvad mõistuse häälest üle kisendama. Vahel tekib tunne, et paari kuuga üritatakse tasa teha terve aastane kogus päikest. Oleks ju patt jätta seda vähest aega, mil päike kõrgemalt käib, pruuniks saamise eesmärkidel kasutamata. Võibolla on aga hoopis patt seda aega täiel rinnal ära kasutada. Üks on aga kindel – kui viibid päikese käes, pead end kaitsma. Millest alustada? 

Reeglid, mida järgida

Öeldakse, et päike on kõike intensiivsem päeval, ajavahemikus kell 12–16 ning seega soovitatakse sel ajal päikesest hoiduda. See on aga just see kõige magusam aeg, mil supelrannad on enamasti alati ülerahvastatud, keegi ei näi sellest reeglist kinni pidavat. Miks mitte aga sättida oma graafik enda turvalisuse nimel väheke ümber? Kui kellaaegadest kinni ei peeta, siis päikesekaitsekreemi kasutamine on ilmselt see, mida enamik meist siiski tublisti teeb. Kuid ka päikesekreemi valimisel ja lisamisel on omad reeglid, mida järgida. Iga inimene kannatab päikest erinevalt ning vastavalt oma nahatüübile peaks valima ka päikesekaitsefaktori. Heledama naha puhul peaksid valituks osutuma tugevama kaitsega kreemid ning sama kehtib ka siis, kui viibime alles aasta esimesi kordi päikese käes. Kreemi nahale kandmisega ei tohiks koonerdada ning protseduuri tasuks korrata iga kahe tunni tagant. Kaitse mõju annab tulemust, kui kanda kreemi nahale 2 mg/cm² kohta.

UVA, UVB ja UVC – mis te teete?

Päike mitte ainult ei valgusta ja soojenda, vaid ka kiirgab. Päikesekiirgust on kolme liiki – UVA, UVB ja UVC. UVC-kiirgusest me väga palju ei kuule, sest meieni see ei jõua, vaid neeldub osoonikihis.  UVA-kiirgus on meile oluline, sest tänu sellele sünteesib meie organism eluvajalikku D-vitamiini – ainet, mida meie immuunsüsteem pika ja pimeda talveperioodi üle elamiseks hädasti vajab. Kuid ei saa head ilma halvata – UVA-kiirgus on ka põhiline süüdlane, mille toimel meie nahas algab enneaegne vananemisprotsess – tekib naha kuivus, kortsud ja hullematel juhtudel ka pigmendilaigud. UVB-kiirgus on aga ohtlikum ja tugevam – see tekita päikesepõletust ning tõstab nahavähi ja melanoomide tekke riski.

Tuleta endale meelde: 

Liigne päikese käes viibimine võib olla ohtlik, isegi kui kasutad päikesekaitsekreemi. 

 Ka kõrgeima kaitsefaktoriga kreemid ei kaitse nahka 100% UV-kiirte eest.

Väldi intensiivset keskpäevapäikest.

Kasuta päikesekaitsega hügieenilist huulepulka. 

Kanna päikesekreem oma nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. 

Kanna päikesekaitsekreemi rikkalikult nahale alati enne päikese kätte minekut. 

Korda protseduuri iga paari tunni järel, pärast higistamist, ujumist ja rätikuga kuivatamist.

Artikkel ilmus Buduaari suvenumbris 2016.