Tommy Hilfiger moest ja oma unistusest

Kui ei oleks Tommy Hilfigeri suurepäraseid riideid, oleks ilmselt olemas suurepärased Tommy Hilfigeri filmid. Kui Hilfigeri riietes kajastub pigem Ameerika idaranniku ja Inglismaa stiil, siis oma kujutlustes võiks ta tegutseda hoopis Ameerika läänerannikul nii kaamera ees, kui selle taga. Reutersile antud lühiintervjuus selguvad moedisaineri mõtted riietest ja unistustest.

Emma Bengtsson (EB): Millega tegeleksite, kui Teist ei oleks saanud disainerit?
Hilfiger: Ma oleksin Hollywoodis ja töötaksin produtsendi, näitleja, režissööri või kellegi sellisena.

EB: Mis sorti filme Te teeksite?
Hilfiger: Teeksin filme, mis on mõttega, sügava tähendusega. See oleks ilmselt midagi sügavat maailma kohta - kuidas aidata maailma, kuidas vähendada vaesust.

EB: Kui saaksite oma karjääris midagi teistmoodi teha, mis see oleks?
Hilfiger: Võibolla ei oleks ma USA’s oma ära nii suureks ajanud. Ma sain USA’s väga tuntuks, kuid kõik, mis paisub suureks, peab kord taas väikseks muutuma. Ma oleks hoidnud oma riiete pakkumist väiksemana nõudlusest. Sest kui oled kord üle pakkunud, kuivab nõudmine.

EB: Kuidas on mood muutunud Teie tegutsemisaastate jooksul?
Hilfiger: On palju rohkem konkurentsi. Mood ilmneb ju paljudel erinevatel viisidel. On fantaasiamood, mida paljud inimesed ei kannaks ega suudakski endale lubada. Siis on kantav mood, mis on lihtsalt osa meie igapäevaelust. See sõltub moe definitsioonist – mood on tavaliselt suunatud trendide poolt, aga stiil on igavene.

EB: Mida toob kevad 2008?
Hilfiger: Ikka luksust, värve, väga kergeid kangaid ja natuke ka säravaid kangaid. Naistele rohkem naiselikkust. Meestele rohkem keerulisi riideid, millega on rohkem vaeva nähtud.

/Ave Lepik/