VARBAD PALJAKS: kuidas oma jalad ilusaks timmida?

Tänapäeva inimeste peamised mured on valutavad jalad, küüne- ja nahaseen, kuiv nahk, valutavad kannalõhed ja konnasilmad. „Jalgade valu põhjuseks on rahva keeles „kukekannus“ – lihased on lühenenud, jalad hakkavad valutama ning säärtes tekivad krambid. Kõõlused ei venija see põhjustab lihaste lühenemist. Kõik tuleb sellest, et enamik inimesi töötab kodukontoris ning liikumist on vähe,” ütleb Simm ja lisab, et isegi kui liigutakse, ei tee jalalaba piisavalt tööd. Kui inimesel on stressi või mõne muu põhjuse tõttu kehv immuunsus, lööb see välja kõige nõrgemas kohas ning võibki tekkida küüne- või jalaseen. „Inimene on sotsiaalne „karjaloom“ ja kui meil pole piisavalt võimalusi rahuldamaks inimlikke vajadusi sotsiaalselt, füüsiliselt või psüühiliselt, võime jääda haigeks. Tekivad valud erinevates kohtades või lööb välja midagi ootamatut,” selgitab spetsialist, et võib tekkida ka käte või jalgade kuivus. Sellepärast on regulaarne veejoomine tähtis. „Kuiv nahk võib tekitada sõrmeotstes ja kandades lõhesid, kuid need võivad tekkida ka ekseemi või psoriaasi tagajärjel. Paljud regulaarselt võetavad ravimid põhjustavad samuti naha kuivust. Kindlasti tuleb tähelepanu osutada küünarnukkidele.” Massaaž ja tallatoed Jalavalude ennetamiseks on kõige lihtsamad vahendid õiged jalatsid ja elustiili arvestavad tallatoed. „Massaaži ja tallatugedega saab lihaste lühenemist ja keha kulumist ennetada ning vereringet turgutada. Tõustes harjutuse käigus kandadele ja varvastele, saame jalgu venitada.” Soojal suvisel ajal soovitab Simm käia paljajalu, sest see teeb meie labajalale head. „Konksus varvaste teket ja hõõrdumise tagajärjel valutavaid konnasilmu aitavad ennetada ristvõlvitoega tallatoed.” Lisaks soovitab spetsialist ristvõlvituge ka neile, kelle teine varvas on suurest varbast pikem – nii võtab ristvõlvitugi teise varba koormust vähemaks ja annab tööd suurele varbale, mille ülesandeks ongi kõndimisele tõuget lisada. Suvisel ajal sobivad tallatoead ka plätudesse ja kontsakingadesse, seega leiab igaks aastaajaks midagi head, et oma jalgu hoida. „Lisaks aitavad tallatoed ennetada valulike kannalõhede tekkimist, sest tallatoel on kannaosasse ehitatud kerge kauss, kuhu kand otse asetub. Edasi toetab pikivõlvi ehk kaare tugi jalga vastavalt sellele, kas jalg on vajunud sisse- või väljapoole, parandades jala vale asendit. Lisaks peaks tallatoe kannaosas olema pehme mumm, mis aitab põrutust pehmendada. Kui kingad on parajad, ei loksu jalas ja tallatoed on valitud vastavalt sinu vajadustele, ei teki kannas hõõrdumist ega haudumist ning ühtlasi ka paksu nahka, mis kuivab ja lõhki läheb,” selgitab Simm, kuidas kõik on omavahel seoses. Paksu naha ennetamiseks tuleks aeg-ajalt käia jalgade hoolduses ja lubada endale pisut lõõgastavat spaad. Isegi paar korda aastas jalgade näitamist spetsialistile ennetab kannalõhede tekkimist. Seentest priiks Seenhaiguste ja naha kuivamise ennetamiseks tuleb kasuks immuunsuse tugevdamine. „Meie toit peaks sisaldama piimhappebaktereid. Näiteks hapendatud toit, nagu hapukapsas ja hapukurk hoiavad meid tervena. Meie keha vajab ka palju vett. Kui vesi muidu ei maitse, pigistage sidrunit sisse. Mind õpetati vett jooma väikestes kogustes ja näiteks enne söömist,” soovitab Simm keha ka seestpoolt korras hoida. Meie keha kõige suurem kaitsja on meie nahk, mida peaks regulaarselt kreemitama, et säilitada elastsus. „Kui nahk on kuiv ja venimatu, on ta kergemini vastuvõtlik ka erinevatele põletikele ja nakkustele, mis vajavad pikaajalist ravi. Lihtsam on ennetamiseks kasutada parabeenivabu  pesemisvahendeid, mis ei kuivata nahka.“ Parimaks suvejalatsiks on Simmi sõnul lahtine jalanõu – kinnine on vaid jalgadele piinaks. Varbavahe plätusid spetsialist ei soovita, sest need hõõruvad varvaste vahele sattunud tolmu ja purusid vastu nahka. „Rihmikud võiks naistel olla kerge kontsaga ja meestel natuke paksema tallaga. Nii ei suru jalanõu küüntele, nahk ei hõõrdu ega kuiva ja jalalaba hoiab rühi õigena. Jalgu pole vaja häbeneda Paljud inimesed ei julge ebameeldiva lõhna, kollaseks tõmmanud või paksuks läinud varbaküünte tõttu pediküüri minna, aga tegelikult pole vaja häbeneda. „Jalgade hooldusspetsialistina arvan, et meil kõigil leidub midagi, mida häbeneda. Keegi ei ole ideaalne. See, mis teile tundub kohutav probleem, võib osutuda väga väikeseks ja kergelt lahendatavaks olukorraks. Ärge olge enda vastu liiga kriitilised, ei ole olukorda, mida ei saaks lahendada. Valu ei pea kannatama ja see ei ole loomulik. Keha annab täpselt teada, kui talle midagi ei meeldi,” selgitab naine, et vahel võib ka spetsialistile pilte saata ja ehk saab abi lihtsate vahenditega. Moekad varbaküüned  Kui kaalud, mis värvi sel suvel küüned võõbata, on alati ilusad elavalt erksad toonid, nagu roosa, punane ja korallikarva oranž. Klassikalistele armsatele toonidele pakuvad konkurentsi ka jäine helesinine, pastelne lilla ja neoonkollane – toonid, mis näevad eriti ägedad välja päevitunud nahaga. Loomulikult on läbi aegade ilus ka klassikaline nahatooni, n-önude-värv, mis annab küüntele puhta ja hoolitsetud ilme. Lisaks kaunile värvitoonile ei maksta unustada, et ka küünenahad peavad korras ja niisutatud olema. Salongis selle pärast muretsema ei pea, aga koduse pediküüri puhul on ülioluline ka küünenahku pehmendada ja kreemitada. Tootesoovitused: Babé jalakreem 10% uureaga 10% uurea, shea-või, allantoiini, piimhappe ja E-vitamiiniga kreem niisutab sügavuti, kaitseb kahjustunud nahka ja sobib igapäevaseks jalahoolduseks. Pehmendab ning taastab kuiva ja lõhenenud naha ning ennetab nahapaksendite tekkimist ja varbavahede ketendust. Imendub kiiresti ega jää nahal rasvane. Hind 100 ml 13,07 €. Müügil Apotheka Beautys, apteekides, Tradehouse Ilukaubamajas, kehapood.ee ja loverte.com veebipoodides. The Body Shop jahutav jalasprei piparmündiga Käepärane sprei, mis värskendab ja elustab kiiresti paistes ja väsinud jalad. Sisaldab piparmündiõli, greibiekstrakti ja mentooli. Hind 100 ml 11,50 €. Müügil The Body Shopi kauplustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus ja e-poes thebodyshop.ee