Südametemurdja Kristjan: Miks ma tüdinen ühe kuuga igast naisest

Eestis on piisavalt mehi, kelle visiitkaardi tiitliks võiks olla "elumees". Ehk kuulub mõni selline ka sinu tutvusringkonda või on ta koguni kunagi su südame murdnud? 

Ta on pealtnäha lahe tüüp, kelle sõprus pakub rohkelt seiklusi ning kogemusi, ja kelle armastust ihkavad samaaegselt paljud naised. Tundub, et enesekindlaid kaunitare ei heiduta esmapilgul sellise mehe taltsutamatus, sest kuskil peab ju olema ka see naine, kes selle metshobuse taltsaks teeb. Aga ei, seda meest ei pidurda mitte keegi. Kust selline mees oma seiklusjanu võtab? Miks teda ei ole võimalik ära taltsutada? Mida ta ise sellest kõigest mõtleb? Palusime 32-aastasel taltsutamatul Kristjanil meile rääkida, miks ta tüdineb kõikidest naistest ühe kuuga.

"Tunnen, et neid on vaja, neis igaühes on midagi väga väga ilusat ja omapärast, midagi kordumatut ja erilist. Iga naine on kui unikaalne kunstiteos, mida on vorminud tema geneetiline taust ja kasvatuslik keskkond. Ma jumaldan neid. Samas on naised minu jaoks olnud alati kui pallid laste pallimeres, mida on palju palju palju. Ja mina olen kui rumal väike laps, võtan ühe, viskan minema, otsin sarnast, ei leia, võtan teistvärvi palli, mängin pisut ja loobun taas. Miks ma tüdinen naisest ära ühe kuuga?

Minu elus on olnud palju naisi. Märksa rohkem kui oleks normaalne tavastandardite järgi. Ei julgegi neid kokku lugeda, sest olen ammu loobunud arvestamisest. Teiste meestega ma sellest „maagilisest numbrist” ei räägi, pigem vaikin, kui seltskonnas taoline teema üles võetakse. Ainuke viis, kuidas ma iseenda jaoks selle numbri kuidagigi suudan paika panna, on statistika, mis tugineb keskmistele. Suure osa oma elust olen olnud nii-öelda vaba mees ja nautinud totaalset sõltumatust ja seda igas mõttes. Mõistagi on selle sõltumatusega kaasnenud palju naiskontakte ning teatava õõvastusega olen avastanud, et number suureneb kasvavas tempos.

Kõige selle käigus ei ole ma ennast kunagi pidanud naistemeheks või võrgutajaks – usun, et just see on toonud kaasa ka lähikontaktide arvu kasvu säärases tempos. Olen olnud koos mingi naisega lihtsalt sellepärast, et ta tõesti meeldib mulle ja usun, et tunded, mida tundsin, on olnud täiesti siirad. Just see on väga paljudel juhtudel lihtsalt „niitnud” naisi, kellega kokku puutun. Ma lihtsalt vallandan eneses võime tunda positiivseid ja armastuse sarnaseid tundeid naise vastu. Kõik, mida nende tunnete pealt teen, tundub loomulik, avatud ja vahetu. Sestap polegi ma vist kunagi sattunud naisega enne kinno kui voodisse. Mitte kunagi. Kuidas sa saad siis mitte alluda sellisele tohutule tundevoole, kui sa arvad, et teine teine inimene pole tõesti elus midagi säärast kellegi vastu varem kogenud. Samas ma ei valeta. Just tutvumise perioodil meeldibki naine mulle tõeliselt – ma julgen väita, et tunnen iga uue naise vastu veidi armastust (kui ma sellise tunde tundmiseks üldse võimeline olen). No muidugi võib olla see ka äärmiselt räpane alateadvuse vimpka, sest ilmselt tajun ise, et suudan naise siiralt ja veenvalt „ära rääkida” vaid siis, kui pean teda oma peas totaalselt eriliseks ja armastusväärseks.

Enamasti ei julge ma protsessi käigus naistesse süveneda ning panen suhte alguses rõhu seksile. Reeglina mängin selle välja läbi tohutu lembuse ning suudan vabandada kõike sõnadega „tavaliselt ma nii ei tee” ja „ma ei tea, miks sina mulle nii mõjud”. Seks toimib reeglina loetud päevade jooksul alates esimesest kohtumisest, sageli tundidest. Ja ärge hakake mulle siinkohal vastu vaidlema – nii on see lihtsalt viimased kümme aastat olnud. Ok, loomulikult olen ka kena välimusega jne, kuid usun, et peamine instrument on käitumine.

Pärast seksi on kõik teistmoodi. Ühed tunded asenduvad teistega. Algab vaikne ja vastikult näriv äratüdinemise periood. Oi, kuidas ma olen palunud kõikvõimalikke jõude, et see ei juhtuks mõne mulle tõeliselt armsaks saanud naise puhul, aga ei. Ma tunnen, kuidas esialgne põnevus ja seiklusjanu asenduvad rutiiniga. Minu jaoks on sageli seks olnud ka nähtus, mis „lööb justkui pea selgeks”. Enne seda olen ilmselt suuresti alateadlikult enese eest blokeerinud naise mitmed väiksemad ja suuremad käitumuslikud ning välimusega seotud puudused või eripärad. Pärast seksi löövad need aga väga teravalt välja. Naine ei ole enam põnev, vaid lihtsalt üks ärakasutatud tavaline lihtne ja naiivne naine, kes vaatamata oma erilisustele, on ennast kätte andnud nii, nagu iga teine teismeline rahanäljas ilusaid autosid kummardav lapsemeelne sex-and-the-city hoiakuga litsike. Ma vihkam tüdinemist.

Ometi on just tüdinemine selle süsteemi kõige kindlam faas. Just nagu võib iga Tõehetke-Liliti ülesastumise puhul kindel olla, et ühel või teisel viisil – verbaalselt, visuaalselt, käitumuslikult vms – teeb ta ennast lolliks, saab kindel olla ka tüdinemise paratamatuses. Ajaks siinkohal ei ole rohkem kui kolm–neli nädalat, ehk kõigest kuu. Olen proovinud tõsimeeli inimest avastada ja temaga rohkem süviti suhelda, kuid valdavalt pole see õnnestunud. Naine on naine ja suur osa temast on ennast ammendanud. Vaid väga harva on säärased suhted kestnud mul mitu kuud ja tunnistan ausalt, et olen pikema suhtlemise käigus avastanud nii mõndagi positiivset. See aga on erand. Reegel on kurvaks tegev ja eks seda tunnetavad ilmselt ka naised. Just nagu tülpinud müügimees ei suuda teeselda vaimustust, kui klient tahab talt osta vaid paari protsenti sellest, mida ta müüa soovib, ei suuda ma õhinaga kaasa minna naise igasuguste koos aja veetmise vms ideedega. Päris hulluks läheb asi siis, kui pärast seksi tekivad ettekujutused pikemaajalise suhte võimalikkusest. Eks teadvustan ideaalselt, et see on minu esialgse kiindumuse teesklemise vili. Just sääraste suhete puhul ei ole võimalik tähistada isegi kahenädala tähtpäeva. Ja miks olekski. Maailm on pallimerena täis teisi naisi. Eriti Eestimaa.

Kena, sümpaatse ja eduka mehena sa lihtsalt põrkud nendega kokku päevast päeva. Ja väga paljudes neist on olemas see avastamata tundmatu maa põnevus, mis aktiveerib elajaliku tungi naine vallutada, tehes seda läbi õela tunnetele rõhuva killer-strateegia. Jah, kõik see on väga õel, vastik ja samas nii paratamatu. Ma ei pea ennast ärakasutajaks, pigem olen isegi väikestviisi õnnetu. Kahju on neist, sest kindlasti on enamik neist alla-ühe-kuu naistest väga head ja toredad inimesed. Usun isegi seda, et enamik neist tõesti ka ise „tavaliselt nii ruttu voodisse ei tule”. Vähemalt oleks ilus seda uskuda. Ei maksa arvata, et oleksin endaga rahul ja tunneksin end hästi. Ei, kindlasti mitte. Sellest rääkida on raske ning isegi veidi vastik. Ometi tean totaalse kindlusega, et juba homme, nähes ilusat seksikat ja põnevat naist, astun ta juurde ja sosistan kõrva midagi ootamatut, mis käivitab täispööretel ühe kuu romantika.

Mul on kahju endast ja naistest, kellega see on juhtunud ja juhtub – kindlast on neid ka Buduaari lugejate hulgas. Vabandan ja püüan tulevikus olla ausam ja sundida ennast seksist hoiduma enne suhte esimeste päevade möödumist – võib olla siis suudan käituda pisut paremini ning venitada suhte pikemaks kui maagiline üks kuu."

Buduaar.ee