Reklaam sulgub sekundi pärast

Appi, juuksed langevad välja!

Juuste kadu ja/või hõrenemine võib olla põhjustatud erinevatest teguritest, igaljuhul on see naisterahva jaoks paras katastroof. Meditsiinilises mõttes on juuksekaoga tegemist kui kaotatakse üle 100-150 karva päevas. Juuksed võivad välja langeda nii meditsiinilistel põhjustel kui ka kõige tavalisemate ja igapäevasemate tegevuste juures. Kas teadsid, et kui sa liiga palju juukseid kammid, võivad need välja langeda?

Kadri Põldma
[email protected]

Juuste kadu ja/või hõrenemine võib olla põhjustatud erinevatest teguritest, igaljuhul on see naisterahva jaoks paras katastroof. Meditsiinilises mõttes on juuksekaoga tegemist kui kaotatakse üle 100-150 karva päevas. Juuksed võivad välja langeda nii meditsiinilistel põhjustel kui ka kõige tavalisemate ja igapäevasemate tegevuste juures. Kas teadsid, et kui sa liiga palju juukseid kammid, võivad need välja langeda?

Juuste kadu võib olla tingitud:

- vähenenud juuste kasvust
- suurenenud juuste väljalangemisest
- karvade murdumisest
- jämedate karvade muutumisest peenteks udukarvadeks

Juuste kadumise mõistmiseks on vaja aru saada karvade elutsüklist, mis koosneb 3 staadiumist. Kõik juuksekarvad vahetuvad erinevatel aegadel karvatsükli protsessi käigus. Normaalselt on see protsess tasakaalus ja inimene ise olulist juuste väljalangemist või juurdekasvamist ei märka.

1. Kasvufaas (anageenfaas) kestab 2-6 aastat. Karvad on tihedad, hästi pigmenteerunud. Korraga on kasvufaasis 85-90% juustest.
2. üleminekufaas (katageenfaas) on lühike, kestes mõned nädalad. Sel ajal karvatasku põhimik kärbub.
3. Puhkeperioodi (telogeenfaas) pikkus on 2-4 kuud. Karvatasku kuivab veelgi kokku ning karvad muutuvad väga peeneks. Normaalselt on puhkefaasis korraga 10-15% karvu. Puhkefaasi järgselt algab uus kasvufaas. Vana karv kukub välja, tehes ruumi uuele.

Mis põhjusel kukuvad juuksed välja?

Esmalt räägiks kõige sagedamini esinevatest juuste väljalangemis põhjustest.

Meestüüpi juustekadu on päriliku iseloomuga, üks sagedasemaid juuste hõrenemise ja/või kadumise põhjuseid, eeskätt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel.
Telogen effluvium on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stress-seisundiga, nagu üldhaigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jt.

Muud põhjused miks juuksed välja langeda võivad on:

- raua, tsingi, biotiini või foolhappe defitsiit
- kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)
- erütematoosne lupus
- ravimid (sagedamini põletiku –ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub.

Kui äärmustesse minna siis võiks rääkida veel trihhotillomaaniast. See on psühhiaatriline seisund, mille korral patsiendil on vajadus tõmmata ja kitkuda juukseid, kuni need eralduvad juuksesibulast. Kiilas piirkond on ebamäärase geomeetrilise kujuga. Mõnikord on juuksed säilunud vaid õhukese jutina ümber pea. Kõige tõenäosemalt on ohustatud puberteedi –ja noorukieas tüdrukud. Patsientidele soovitatakse saada psühholoogilist nõustamist. Õnneks ei esine seda haigust eriti paljudel.

Ole ettevaatlik ka lokirullide või juuste kinnitusvahendite kasutamisel. Valesti kasutamise tulemuseks võivad olla püsivalt õhenenud piirkonnad (sageli oimu –ja otsmikupiirkond ning kõrvade esine ala). Föönitamisel ole kuumusega ettevaatlik. Samuti võib liiga sagedane harjamine põhjustada juuste väljalangemist.

Juhul, kui juuste kadu saab alguse lapsepõlves, võib see olla tingitud geneetilisest juuksekarva kõrvalekaldest. Probleemi saab diagnoosida mikroskoobi abil. Juuksekarvas tekivad sõlmetaolised paisumised, mille kohalt karv kergesti murdub.

Lastel võib tekida kasvufaasis olevate juuste kadu (nn.”lõdva anageeni sündroom”), mille korral juuksepuhmad tulevad välja kammimise ajal. Juuste kadumine väheneb järk-järgult koos lapse kasvamisega.

Trauma ja mitmesugused nahahaigused võivad kahjustada karvafolliikleid, mille tulemuseks on armistunud ja juustevabad laigud. Armistuvat juustekadu võivad põhjustada loomadelt saadud peaseen, follikuliit (karvanääpsu põletik) või furunklid, folliculitis decalvans, punane lame sammaspool, diskoidne erütematoosne lupus, sklerodermia, põletused, külmutamine, tselluliit (nahaalune põletik), otsmiku fibroseeruv juuksekadu. Teadmata põhjusega armistuvat juuksekadu nimetatakse pseudopelaadiks. Armistumisega kulgeva juuksekao korral tuleb võimalike haiguste eristamiseks peaaegu alati võtta uuringuks nahatükk.
See, millist ravi juuste väljalangemisel kasutada sõltub loomulikult põhjusest. Igal juhul peaks pöörduma kohe arsti poole.

Juuste pesemine eeterlikke õlide seguga turgutab juuksekasvu. Nii rosmariini, tüümiani kui ka lavendli eeterlikke õlisid peetakse juuksekasvu soodustavaks.