Karin: Toit ja pühad – kas nälg majas?

Olles tagasi blogiveergudel, siis esmalt tervitan teid uue aasta puhul ning nagu lubatud, seekord räägin Teile enda pühade ja aastavahetuse möödumisest.

Meil on suguvõsas traditsiooniks saanud, et jõulud veedetakse vanaema juures pereringis kõik koos. Tuppa tuuakse ka kuusk, käib jõuluvana ning päev on täis askeldamist jõululauale hea ja parema valmistamisega. Ei puudu sealt vanaema tehtud kapsad, sealiha, verivorstid, sült ega muu seesugune. Samuti mitte magus nagu kook, puuviljad või piparkoogid.

Kuna ma ei ole kunagi olnud eriline lihasõber, siis seega erilisi ahvatlusi ei tekitanud minus ka seekord ei verivorstid ega ahjuliha. Tõstsin endale taldrikule kartulit, kapsast ja siiski ka tükikese liha. Lisaks sain maitsta makaronisalatit ning singirulle. Kuid mis peamine, jälgisin, et kõik jääks kalorite normpiiridesse. Arvestasin endale eelnevalt välja, et palju mingi toit kaloreid annab ja sellele vastavalt kujunesid siis ka toiduportsjonid. Ei saa öelda, et taldrik oleks olnud tühi, vaid kõike oli parasjagu ning kõht sai ilusti täis. 

Magusa poole pealt ei puudu jõulude ajal meie pere laua pealt aga traditsioonile Napoleoni kook. See imemaitsev isetehtud hõrgutis on aga ju teadatuntud kaloripomm. Arvestades, et jõululaud kaetakse õhtu poole, siis seda ma jõuluõhtul siiski võtma ei hakanud. Lubasin endale väikese tükikese hoopis jõulupüha hommikul, et saada siiski sellest roast osa, kuid järgides põhimõtet, et süsivesikuterohke toit oleks hommikuti.

Kuid teadupärast on ju jõuluroaks kujunenud ka piparkoogid ning mandariinid. Klassikalised piparkoogid mind ei ahvatle, vaid Kalevi lastepiparkoogid, mis on pigem küpsiste sarnased, kuid nende vastu on mul juba aastaid nõrkus. Külm piim ning need piparkoogid kõrvale... mm.... Tuli ka seekord isu nende järgi. Pigem ma küll püüdsin, et ei võtaks üldse, kuna kõige kergem on loobuda esimesest ampsust, kuid teisel korral sai kiusatus ikkagi võitu ning mõned piparkoogid patustamiseks võtsin. Aga oi-oi, kui suur oli tahtmine võtta veel ja veel, sest eks ikka see keelatud vili ole kõige magusam.

Mandariinid aga on minu teine nõrkus, nii raske on lõpetada enne, kui sõna otseses mõttes isu täis. Aga kuna mandariinid tulevad müüki juba varakult enne jõule, siis nendega sai maiustada nii-öelda libisevalt. Et need olid menüüs väga mitmel päeval valikus.

Kuid nüüd aastavahetuse juurde, kus lisaks söögipoolisele on kandev roll ka alkoholil. Olles varem treeneriga alkohoolsetest jookidest rääkinud, siis muidugi kõige parem oleks neid üldse mitte võtta. Tulevad ainult tühjad kalorid ei midagi muud. Kuid, kui ikkagi võtta, siis eelistada klaasike punast veini. Seda siis siidri, valge veini või näiteks vahuveini asemel. Rüübata väikeste suutäidetega, kuna nii jätkub ühest klaasist kauemaks ning ei ole ju mõtet kuhugi kiirustada, et kohe klõmm terve klaas tühjaks võtta.

Aga minu kurvastuseks pole punane vein minu lemmik kunagi olnud. Pigem on see jäänud minu viimaseks eelistuseks alkoholide nimistus. Eelistatud on vaieldamatult vahuvein, mis aga ei ole üldse soovitatav. Kui ma seda kuulsin, siis hakkasid mul peas kohe häirekellad tööle, et kas tõesti aastavahetus ilma lemmikjoogita. No ei taha ju. Kuid otsustasin võtta selle patustamise siiski omaks, vanduda alla lubamatusele ning võtsin kaks pokaali vahuveini. Külm ja kihisev keelemärjuke, taaskord juba mõte ajab suu vett jooksma. Sain ilutulestiku vaadatud ning lõingi sugulastega pokaalid kokku ning olin endaga rahul, et olin sellise otsuse teinud. See muutis aastavahetuse ikka õigeks, oli nagu täpp i peal. Siiski, piirdusin kahe pokaaliga, kuna rohkemad klaasikesed oleksid olnud juba kurjast.

Teguderohket alanud aastat ning kohtumiseni taas!

Kaal:

Kaal alguses 28.08.2012 – 112,2 kg

Kaal 31.12.2012 – 102,4 kg

Kaal täna, 06.12.2012 – 101,7 kg

Tulemus võrreldes 31.12.2012 - -0,7 kg

Tulemus võrreldes algusega - -10,5 kg

www.meritonsport.ee