4 levinumat küsimust hambaarstile! VASTAB Sakala hambaravi arst dr Kiige!

Kui tihti tuleks hambaarstil käia? Kuidas saada valged hambad? Millised toidud ja joogid meie hambaid enim rikuvad? Need on küsimused, mida me kõik teada tahame, sest kaunis naeratus on krooniks kaunile välimusele. Neile neljale levinumaile küsimusele annab vastused Sakala hambaravi arst dr Kaja Kiige.

Sakala hambaravi on Tallinna kesklinnas asuv mõnusa interjööriga ja meeldiva teenindusega hambakliinik. Esimese hambakliinikuna Eestis on Sakala hambaravil olemas ka nutirakendus. Selleks tuleb vaid vastav äpp telefoni laadida ja sobiv vastuvõtuaeg broneerida.  Kõigele lisaks tuletab äpp lähenevat vastuvõtuaega ka sulle meelde. Kas pole mitte mugav?

Millised toidud ja joogid on hammastele kõige kahjulikumad?

Jookidest on kõige kahjulikumad spordi- ja energiajoogid, limonaadid, kokakoolajoogid. Kui kinno minnes endale Coca-Cola saali kaasa osta ja seda terve seansi vältel limpsida, toimub suus u 2-tunnine pidev happerünnak, mis lõhub hambaid. Lisaks suurele suhkru või selle aseainete kogusele on karboniseeritud limonaadide pH-tase mõningatel juhtudel lähedane isegi akuhappele, mis loomulikult põhjustab hambaemaili kahjustumist. 

Suhkrud on hammaste seisukohalt kõige kahjulikumad ja mõned kombinatsioonid suhkruga nagu saiakesed ja kleepuvad toidud. Nad kleepuvad hammaste külge ja siis toimub pikaaegne happerünnak. 

Pulgakommi süües on hambad väga pika aja kestel kontaktis suhkruga - mida pikemaajaline kontakt, seda kahjulikum hammastele. Samuti tasub piiri pidada tsitruselistega - pikaaegsel järjepideval tarbimisel lõhuvad need samuti hambaemaili. Kartulikrõpsud, mis sisaldavad rohkelt tärklist, kipuvad süües kleepuma hambale ning jäädes sinna pidama, põhjustavad emaili demineraliseerumist, mis omakorda on alguseks hambaaugule.

Söömine öösel, kui suu on kõige kuivem ja toit püsib suus kauem, tugevdab suure suhkrusisaldusega ja happeliste toitude ja jookide kahjulikku mõju. Sagedane näksimine on tervete hammaste vaenlane. Sellega seoses on vähem tähtis see, mida te sööte, kui see, millal ja kui tihti te sööte. Ükskõik, kas näksite magusat või soolast — iga vahepala tekitab happerünnaku. Kui vähendate vahepalade arvu, olete teinud head oma hammastele. Ning pärast näksimist tuleks suud kasvõi veega loputada.

Kuidas saada endale ihaldatud valged hambad? Mida teie kui hambaarst soovitaksite? Miks ja kui sageli tuleks teha hammastele pärlipesu ja kui kaua selle tulemus püsib?

Hammaste värvi määravad mitmed tegurid: inimese vanus, hambaemaili eripära (õhema emailiga hambad võivad näida kollakamad), toitumine (rohkelt parkaineid sisaldav menüü muudab hammaste värvi), kahjulikud harjumused (suitsetamine, mokatubakas), mõned lapseeas tarbitud ravimid, fluoriidirikas joogivesi jpm. 

"Valged hambad” määratlus on individuaalne - nn klaveriklahvi sarnane valge “american smile” võib tunduda küll unistus, kuid ei mõju suus kuigi kaunina, pigem võõrastavalt ebaloomulikuna. Ilusad, terved, puhtad ja heledad hambad võiks olla pigem eesmärk. 

Kui hambad on korras ja terved, võiks esimese protseduurina kaaluda sooda- või pärlipesu. Hammaste soodapesu käigus puhastatakse hambad spetsiaalse granuleeritud ja maitsestatud sooda, vee ja õhu survestatud joaga, mis eemaldab hammastele kogunenud katu ja pigmendi. Protseduur on kiire ja valutu, puhtaks saavad ka raskesti ligipääsetavad kohad, nagu näiteks tihedad hambavahed. Pärast protseduuri on hambad puhtamad, säravamad ja ka valgemad.

Pärlipesu segus on spetsiaalsed ümarad partiklid ehk nn pärlid, mis eemaldavad hammaste pinnalt tumeda pigmendi. Nii sooda- kui ka pärlipuhastus eemaldab hammastelt kaitsekihi, mis taastub täielikult umbes kahe tunni jooksul. Seetõttu pole kahe tunni jooksul pärast puhastust soovitav süüa, juua ega suitsetada. Pärlid ei jäta suhu spetsiaalset maitset, mitte nii nagu sooda. Puhastuse tulemus peaks säilima hammaste õigel hooldamisel ligikaudu 6-12 kuud. 

Pärli- ja soodapesust samm edasi valgemate hammaste poole on  hammaste valgendamine geelidega. Variante on mitmeid: prefabritseeritud valgendusplaastrid, individuaalsed valgenduskaped, kabinetis teostatavad valgendusprotseduurid. Hambaarst oskab soovitada vastavalt patsiendi hammaste olukorrale sobiva valgendusmeetodi.

Kui tihti tuleks hambaarsti juures käia ja miks?

Hambaid tuleks lasta kontrollida vähemalt kaks korda aastas. Eriti oluline on regulaarne hambaravi lastele ja noorukitele, kel karioossed defektid võivad tekkida kiiremini. Tasub meeles pidada, et regulaarne hambaravi aitab ka raha säästa – sageli arsti juures käies saavad ravitud väikesed karioossed defektid, see aga aitab vältida komplitseerunud kaariest ja juurealuse põletiku ravi, mis võib kujuneda juba üsna kulukaks.

Mida peaks hambapastad valides silmas pidama? Kas sobivad ühteviisi hästi nii supermarketi pastad kui ka apteegi või ökopoes saadavad hambapastad?

Looduslikel ehk taimeekstraktidega hambapastadel väidetakse olevat mitmeid eeliseid tavaliste hambapastade ees, kuid siiski pole eriti selge, kellele need suunatud on ja kas neist tõesti nii palju kasu on, kui väidetakse. Tootjad kasutavad väga mitmesuguseid taimi, väites, et nende kasutamine aitab hambapastadel säilitada traditsiooniliste hambapastade omadusi. Tihti ei sisalda  sellised pastad kunstlikke värv- ja maitseaineid. Et olla kindel hambapasta efektiivsuses, peaks selle pakendil olema mõne juhtiva hambaraviprofessionaalide organisatsiooni logo, mis seda kinnitaks. Enamikku hambapastades kasutatavatest taimeekstraktidest on kasutanud inimesed aastaid ning miks peaks need mõjuma inimesele halvemini, olles hambapasta koostises.

Valgendavad hambapastad on tihti väga abrasiivsed ja avaldavad pikaajalisel järjepideval kasutamisel hambaemailile kahjulikku mõju. Enamik poodides müüdavaid hambapastasid on koostiselt sarnased, erinedes vaid sinna lisatud ravimite poolest - tundlikkust, igemepõletikku vähendavad, emaili tugevdavad jne. 

Seega valikut on kõigile, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja maailmavaatest.

www.sakalahambaravi.ee

Buduaar.ee