Ärevushäire – maailma levinuim probleem

Tavaliselt võetakse ärevuse ilmninguid normaalsetena. Me kõik võime elus korra paanikasse sattuda, see ei tähenda veel, et kannataksime paanikahäire all. Osadel inimestel on aga kõrgenenud võime ärevuse tekkeks. Värskest teadlaste korraldatud uuringust selgus, et ärevushäire on maailma kõige levinum psüühikahäire.

Queenslandi ülikooli teadlased leidsid kahe ülemaailmse depressiooni ja ärevushäirete uuringu kokkuvõtteid tehes, et Läänes on rohkem levinud ärevushäired ja Aasias depressioon, vahendab sciencealert.com.au.

Praeguseks analüüsitud andmete põhjal ütlevad Austraalia teadlased, et 4,7% planeedil Maa elavatest inimestest põeb mingil eluperioodil depressiooni ning kõige levinum psüühiline häire on ärevushäire, mis vaevab üht inimest kolmeteistkümnest. 

Ohu tajumine on vajalik, sest hädaohutajuta võime sattuda väga ohtlikesse olukordadesse. Kuid mõnikord on ärevus liiast. Kui inimene tajub hädaohtu ka olukorras, kus ohtu tegelikult pole, nimetatakse seda ärevuseks. Ärevate inimeste probleem on selles, et nad hindavad ohtu üle ja alahindavad iseennast.

Vaatleme seda levinud probleemi lähemalt:

Miks on liigne ärevus halb?

* Liigne ärevus vähendab enesekindlust ning eluga toimetulekut.

* Toimingute vältimine segab normaalset elu. 

* Ärevus väsitab ja ei lase keskenduda.

Ärevushäirega inimene pöörab tähelepanu vaid neile olukorra külgedele, mis tema jaoks tähistavad hädaohtu. Näiteks võib naine, kelle vanaema on surnud südamehaigusesse, muretseda liigselt oma südame pärast. Iga väikseim piste rinnus tekitab temas haigusekahtlusi. Teravdatud tähelepanu muudab ta ärevaks ning kutsub esile ärevussümptomid, mis kinnitavad kahtlusi haiguse olemasolust. Vahe on selles, et ärevuse sümptomid (südamepuperdamine, õõnes tunne, kohin peas) pole mitte tervisehäire, vaid ärevuse näitajad.

Kuidas vältida ärevust?

Ärevust aitab süvendada ärevusega seostuvate tegude vältimine. Hädaohtlikust olukorrast hoidumine on normaalne, kuid kui inimene kardab olukordi, mis ei kujuta endast tegelikku ohtu, on ärevus muutunud probleemiks.

Eenesekindlus tekib siis, kui inimene midagi tehes avastab, et ta tuleb sellega edukalt toime. Keegi ei saa teisele enesekindlust anda, see on oma isiklike kordaminekute vili. Kui inimene märkab, et ei suuda teha midagi sellist, millega ta arvas end toime tulevat, enesekindlus kaob.

See tõukab eemale püüdest teha midagi, mis võib olla raske. Nii jääb ära toimetulekutunne ja süveneb ka ebakindlus. Inimene hakkab järjest rohkem loobuma eluks vajalikest toimingutest ning elunautimisest.

Kuidas ärevusega toime tulla?

Ärevusega toimetulekuks aitab psühhoterapeut inimesel kindlaks teha, hinnata ja muuta oma hinnanguid, mis ei vasta tegelikkusele. Sageli on vaja üle vaadata ka käitumisviisid, sest need võivad säilitada väärarusaamu. Enesekindluse taastamiseks õpitakse kõigepealt toime tulema väikeste asjadega ja asutakse seejärel tasapisi probleemidega tegelema.

allikas: siencealert.com/ internet/ tervis

Triin Tisler