ERATREENER MAREK MOROZOV paljastab: 12 suurimat trenni ja dieedi müüti

ERATREENER MAREK MOROZOV paljastab: 12 suurimat trenni ja dieedi müüti
pilt: Shutterstock

Hinnatud eratreener Marek Morozov toob Buduaari värskes ajakirjas välja levinuimad müüdid trenni ja toitumise osas.

Nii selgub näiteks, et söömine õhtul peale kella kuute ei tee sugugi paksuks ja selline väide nagu “ma olen suure kondiga” ei pea kohe üldse paika.

Millised on siis need suurimad müüdid ja milline on tegelikkus:

Müüt: Külmutatud köögiviljad sisaldavad vähe vitamiine.

Tõde: Vastupidi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, millal viljade vitamiinide sisaldus on suur ja nende külmutamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Müüt: Ma olen ”suure kondiga”, sellepärast ülekaaluline.

Tõde: Näiteks ühepikkuste inimeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt kahte kilo.

Müüt: Söömine pärast kella 6-te õhtul teeb paksuks.

Tõde: Võib süüa ka kell 9-10 õhtul, kuid peab teadma, milliseid toiduaineid ja mis koguses. Kehakaal kasvab ikkagi siis kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutuse.

Müüt: Toiduainete nagu näiteks greibi, roheline tee, chilli jne. söömine kaotab rasva.

Tõde: Kahjuks ei ole olemas selliseid toiduaineid, mis põletavad rasva. Mõned toiduained küll kiirendavad ainevahetust ning tõstavad kehatemperatuuri, aga selle mõju pole märkimisväärne.

Müüt: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohi süüa.

Rasvad on eluks vajalikud, küll aga tuleks rohkem tarbida omega-3 rasvasid, mida leidub näiteks kalas, pähklites, oliiviõlis, kookoseõlis jne. Rasvatute toiduainete tarbimine, eriti naistel rikub hormonaalsüsteemi, mis omakorda väljendub ka kehakaalu tõusus.

Müüt: Saunas higistades saab liigsetest kilodest lahti.

Tõde: Kahjuks ei saa. Saunas kaotame ainult rohkesti vedelikku, mis hiljem ka tagasi juuakse.

Müüt: Light-tooted on tervisele kasulikumad.

Tõde: Rasvavaestele toiduainetele on tavaliselt maitseomaduste parandamiseks lisatud suhkrut ja lisaaineid. Ei tohiks karta rasvaste toiduainete tarbimist. Üldjuhul tarbitakse ikkagi liigselt süsivesikuid, mille ületarbimine viib rasvumisele.

Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa.

Tõde: Sporti on vaja teha selleks, et oma füüsis korras hoida, toiduga reguleeritakse kehakaalu. Kolm tundi nädalas treeningut saab nullida kergelt ühe Big Mac einega.

Müüt: Mida rohkem sporti tehes higistada, seda rohkem kehakaal rasva arvelt kaob.

Tõde: Kaalu langetamiseks ehk rasvade kaotamiseks on üheks määravaks teguriks ka õige pulsisagedus. Reegel on, et kardiotreeningu ajal peab inimene olema võimeline teise inimesega samal ajal ilma hingeldamata suhtlema.  Keskmine pulsisagedus võiks olla 130-150 lööki minutis, mis tagab maksimaalse rasvakao ilma lihasmassi kaotamata.

Müüt: Paastumine on tervislik viis organismi “puhastada”.

Tõde: Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui valguvarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, mis tähendab, et lagundab meie organismi seest poolt.

Müüt: Mida palavamas treenime, seda rohkem rasva kaob. 

Tõde: Tegelikult on rasva kadu suurem, mida külmemas ja õhemalt riides me treenime, kuna kehatemperatuuri hoidmiseks on jahedas vaja organismil selle tõttu rohkem kaloreid kulutada.

Müüt: Pakendatud mahlad on kasulikud ja sisaldavad palju vitamiine.

Tõde: Paraku sisaldavad pakendatud mahlad päris palju suhkrut ja muid säilitusaineid ning nende vitamiinide sisaldus on üsna väike. Eelistama peaks ikkagi juur- ja puuvilju.

Loe ka Buduaari värskest ajakirjast!

Sarnased artiklid