Kaneel – aromaatne ja tervislik vürts

Aromaatne kaneel on üks vanimaid maitseaineid ning kuulub pühade juurde niisama kindlalt kui kuuseoks või küünlad. Juba vaaraode valitsemise ajal oli naistel tavaks ihaldusväärsemaks muutmise nimel oma nahka kaneeliga hõõruda. Lisaks on kaneeli peetud surematuse sümboliks tänu taime antiseptilistele omadustele. 

Kaneeli kui vürtsi, ravivahendit ja nauteainet (suitsetamissegude koostisosa) tunti Hiinas juba ligi 5000 aastat tagasi. Ka teistes antiikkultuurides oli kaneelil oluline roll. Egiptuses oli vürts palsameerimissegude koostises, et muumiad paremini säiliksid ja lõhnaksid. Piiblitekstides on juttu kaneeli mikroobe hävitavast toimest - hädaolukorras puhastati kaneeliga joogivett. Keskajal vajati kaneeli rituaalsete usukommete täitmisel. Peale selle parandati kaneeliga ka söökide-jookide maitsevigu. Eestis kasutatakse kaneeli põhiliselt küpsetiste, hõõgveini, magustoitude, putrude, hoidiste ja jäätise maitsestamiseks.

Afrodisiaakum..

Keskajal õmbelsid naised endale kaneelikoore vöö sisse või panid padja alla, et kaasade kirge üles kütta. Võimekust suurendav kaneel oli tõeliselt sensuaalse lõhnaga ja soojendava toimega. Kaneeliõli on määrtitud suguelunditele kui erootilist ergutit.

Ameerikas tehtud uuringu kohaselt on just värskete kaneelisaiakeste aroom valgete meeste jaoks kõige erutavam, afroameerika meeste meeli erutas safrani lõhn. Eurooplased (eriti inglased) peavad kaneeli heaks potentsiravimiks ja eriti sobivaks just meeste iha toniseerimiseks. Aasias aga on kaneeli peetud naiste suguorganite tugevdajaks ja ravijaks. Rumeenia traditsioon loob kompromissi kahe pooluse vahel, väites, et klaas punast veini kaneeliga sobib suurepäraselt mõlema soo esindajatele. Prantslased valmistavad kaneelist iseäralikku armujooki, mis koosneb neljast afrodisiaakumist- kaneelist, vanillist, rabarberist ja ženšennist, mida tuleks veinis keeta. Kaneel võib tekitada kiirelt eufooriaseisundi ja ergutada elujanu, vähemalt viivuks.

Mõju tervisele

Antioksüdant – Kaneel on rikas antioksüdantide poolest ning kaitseb organismi rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabade radikaalide liiaga seostatakse südame-veresoonkonna haiguste ja teatud vähivormide teket ning ka inimese üldist kehalist vananemist. Kaneeli antioksüdatiivne toime suureneb kokkupuutes kõrgemate temperatuuridega, mistõttu on seda hea serveerida soojades roogades ning jookides.

Põletikuvastane – Kaneelile on omistatud ka põletikuvastast ja mikroobide kasvu pidurdavat toimet. Seda on pikka aega kasutatud teiste maitseainete kõrval toiduainete säilivusaja pikendajana. Neid uskumusi kinnitavad ka tänapäevased uuringud, mis näitavad kaneelis sisalduvate komponentide pidurdavat toimet teatud mikroorganismide kasvule. 

Alandab veresuhkrut taset – On leitud, et 0,5 tl jahvatatud kaneeli päevas alandab tunduvalt diabeetiku veresuhkru taset. See toime avaldub ka siis, kui terved inimesed leotavad kaneelikoort tee sees. Kaneelis sisalduv toimeaine on MHCP, mis toimib insuliinitaoliselt, soodustades suhkru omastamist rakkude poolt. Peale selle vähendab see rasva ja kolesteroolisisaldust veres.

Kaalulangetaja – Lisaks aitab kaneel kaalu langetada. Selleks tuleb hommikul, tühja kõhuga vähemalt 30 minutit enne sööki ära juua 1 tass kuuma vett, millesse on segatud mett ja kaneeli. Sama jooki tuleks juua ka õhtul enne voodisse minekut. Tehes seda järjekindlalt ja pikemat aega ei jää kaalulangus märkamata.

Halva hingeõhu vastu – Halva hingeõhu leevendamiseks tuleks hommikul kuristada kurku sooja veega, millesse on segatud 1tl mett ja 1 tl kaneeli ning hingeõhk püsib terve päeva värskena.

Ülepinge – Ka ülepinge vastu tasub kaneeliga astuda. Kui teed pingelist tööd ja tunned, et pärastlõunaks on jaks otsas, joo kella kolme paiku 1 klaas vett mee ja kaneeliga. See taastab reipuse ja aitab kogu töönädala vastu pidada.

Mangaani ja raua allikas – Jahvatatud kaneel on ka mangaani ja raua allikaks. Mangaan osaleb mitmete ensüümide ning ainevahetuse protsessides. Rauda vajame aga esmajärjekorras hapniku transpordiks. Samas imendub taimne raud paremini koos C-vitamiiniga. Seda tasub eriti meeles pidada taimetoitlastel ning punast liha harva tarbivatel isikutel.

Juuste väljalangemise vastu – Kui sind vaevab juuste väljalangemine, valmista salv, mida määri juustesse 15 minutit enne peapesemist. Võta veidi kuuma oliiviõli, 1sl mett ja 1 tl kaneelipulbrit ning sega ühtlaselt läbi. Igaks pesukorraks tee uus kogus määret - nii palju kui vaja läheb.

Vistrike vastu Vistrike vastu aitab järgnev mask: 3sl mett ja 1tl kaneeli segada hästi läbi ning määrida enne magama minekut nahale; hommikul pesta sooja veega puhtaks. Maski soovitatakse teha kahe nädala jooksul iga päev ja uute vinnide tulekut pole vaja enam karta.

Kaneel köögis

Eestis lisatakse kaneeli peamiselt magustoitudele, näiteks saiakestele, pudingutele, jogurtitele, kohupiimaroogadele, magusatele putrudele ja vormiroogadele, samuti õunatoitudele, puuviljasalatitele, shokolaadidele ja piparkookidele. Sage komponent on kaneel ka marinaadides, kompottides, ketšupites ja maitsesegudes. 

Idamaade köök kasutab kaneeli eurooplastele esmapilgul harjumatus kombinatsioonis: seal lisatakse kaneeli ka linnu- ja lambalihale. Aasias, eriti Hiinas ja Koreas, kuulub kaneel ka rasvase sealiha juurde. 

Hiinas ja Indias kaneeliga ei koonerdata. Seal kulub kilo toidu maitsestamiseks pea teelusikatäis kaneelipulbrit. Kindel koht on kaneelil ka jookide koostises. Kaneeli  pannakse maitseteedesse, mahlasegudesse, likööridesse, aperitiividesse ja loomulikult hõõgveini. Kaneel on hõõgveini vürtsisegus lausa kohustuslik osa. Jookide maitsestamiseks soovitatakse pulbrilise kaneeli asemel kasutada hoopis kaneelikoore tükke, mida saab enne joogi serveerimist hõlpsalt eemaldada. Nii paraneb joogi maitse ja välimus.

RETSEPTID:

Ahjukõrvits kaneeli-meekanaga

1 kg kõrvits (puhastatud, tükeldatud)

4 cm ingveritükk

8 küünt küüslauk

2 sl astelpajumarjad

8 sl oliiviõli

2 sl palsamiäädikas

koriander (värske)

pipar

KANA

2tk kanafilee 

2sl kaneel (jahvatatud)

2 tl koriandripulber

sool

ingver

400g maitsestamata jogurt

2 sl mesi

1 tk apelsin

õli

Hõõru kanafileed kaneeli, koriandripulbri ja soolaga. Pressi ingver läbi küüslaugupressi ja lisa kanafileele. Vala üle maitsestamata jogurtiga ja lase vähemalt 30 minutit maitsestuda.

Sel ajal lõika kõrvits kuubikuteks ning aseta koos küüslauguküünte ja ingveriviiludega oliiviõliga piserdatud ahjuvormi. Küpseta 190°C juures, kuni kõrvits tõmbub kergelt pruuniks ja on seest pehme. Kalla ahjukõrvits kaussi. Lisa astelpajumarjad, oliiviõli, palsamiäädikas ja hakitud koriander. Maitsesta pipraga. Pane kauss kõrvale. 

Kuumuta pannil õli. Võta filee marinaadist ja prae mõlemalt poolt pruuniks. Lisa filee pinnale mesi, mis hakkab sulama ja karamelliseeruma. Prae mõlemaid filee külgi nii, et kana oleks kummaltki poolt ”suhkrustunud”. Kui tekib tunne, et mesi hakkab liiga pruuniks tõmbuma, lisa värskelt pigistatud apelsinimahla.

Paiguta kõrvits taldrikule, viiluta kanafilee ja aseta kõrvitsale. Puista üle värske koriandriga.

Kaneeli- kirsipirukas

1 tk muna

2 dl nisujahu

0,5 tl kaneeli (jahvatatud)

1 dl suhkrut

4 sl piima

100 g võid

350 g *kirsse

1 dl *jahu

0,25 tl kaneeli (jahvatatud)

2 sl suhkrut

25 g võid

Sega omavahel jahu, kaneel ja suhkur. Tee keskele süvend ja vala sinna sulatatud või, piim ja munad. Sega ühtlaseks tainaks. Võid kasutada ka mikserit. Suru tainas 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Puhasta kirsid kividest, laota põhjale ja suru pisut tainasse. Sega katteained nii, et segad võikuubikud näppude vahel ülejäänud ainetega. Sega seni, kuni saad purutaolise massi. Raputa kirssidele. Küpseta ahjus 175°C juures 30-35 minutit, kuni tikk jääb tainasse torgates kuivaks. Lase jahtuda. Serveerides raputa üle tuhksuhkruga. Retsept on mõeldud kuuele sööjale.

Kaneelivahvlid

130g või

5 dl jahu

0.5 dl fariinsuhkur

1 tl sooda

1.5 tl küpsetuspulber

1 tl kaneel (jahvatatud)

0,5 tl sool

2 tk muna 

5 dl piim

1 tl vanill- või vanilliinsuhkur

Peale

0,5 dl lauasuhkur

2 tl kaneel (jahvatatud)

Sulata või. Tõsta 3 spl võid kõrvale. Ülejäänu kulub pintseldamiseks. 

Pintselda vahvlirauad sulavõiga ja kuumuta. Sega omavahel jahu, suhkur, sooda, küpsetuspulber, kaneel ja sool.

Teises kausis klopi segamini munakollased, piim, 3 spl sulavõid ja vanillsuhkur. Kalla segu kuivainete hulka ja sega ühtlaseks. Vahusta munavalged kohevaks vahuks. Lisa ülejäänud tainale. Tõsta umbes 4 spl tainast vahvlirauale ja aja lusikaga laiali. Puista peale 1-2 tl kaneeli-suhkru segu. Küpseta vahvleid 3-5 minutit.

Kogustest valmib 10 vahvlit.

Allikas: Toidutare.ee/ Targu Talita/ M. Hakomaa, L. Kallasvee, E. Kannelmäe " Kirg & Toit"

Triin Tisler