Karulauk – kevade-kuulutajast vitamiinipomm

Mida sööb talveunest ärganud karu, et peletada loidus oranismist? Loomulikult karulauku! Lisaks sellele, et karulauk on maitsev vitamiinipomm, aitab see ka ennetada  ja ravida paljusid haigusi.

Niisketel heinamaadel ja hõredas võsas kasvav karulauk on üks esimesi kevadekuulutajaid. Karulauk on saanud oma nime selle järgi, et talveunest ärganud karud seda taime otsivad, et sellega magu, soolestikku ja verd puhastada. Lisaks tasub mainimist, et väike kimbuke karulauku maksab Tallinna Keskturul kõigest 30 senti ning suurem kimbuke 50 senti.

Maikellukesega sarnased lehed tulevad välja pikast sibulast, mis on ümbritsetud valgetest läbipaistvatest nahkadest. Tugeva küüslaugulõhna tõttu kutsutakse seda metsikuks küüslauguks (see aitab kindlaks teha, et tegu on ikka karulaugu, mitte maikellukeste ega mürgiste sügiskrookustega).

Karulaugu raviomadused

Karulaugu raviomaduste vastu on hakatud suuremat huvi tundma alles viimasel kümnendil ning eeskätt neis riikides, kus see taim on muutunud põllukultuuriks. Värsked uuringud näitavad karulaugu positiivset mõju organismile just seetõttu, et erinevalt küüslaugust kasutatakse ka taime maapealset osa, mis on vitamiinide ja mineraalainete allikas. Karulaugust toodetakse ravimitööstuses veel toidulisandit.

Eriti hästi sobib karulauk kevadel verd jääkainetest puhastama ja aitab ka krooniliste nahahaiguste raviks. See on asendamatu verdpuhastav vahend, mis aitab krooniliselt ebapuhta naha korral. Šveitsi pastor Künzle kiitis taime nii: "Ta puhastab kogu organismi, ajab välja haigusained, teeb vere puhtaks, tapab mürgised ained. Ükski taim maa peal ei ole nii mõjuv mao, soolestiku ja vere puhastamiseks. Noored inimesed lööksid õitsele nagu roosid!" Künzle kirjutab edasi, et tunneb perekondi, kes enne "kogu aasta haiglased olid, täis lööbeid, kahvatud üle keha ja kes pärast selle taime pikemaajalist kasutamist terved ja värsked välja nägid".

Karulauku soovitatakse nii pahaloomuliste kasvajate kui ka südamehaiguste ennetajana. See ravimtaim aitab veel kõrgvererõhktõve, vere suure kolesteroolisisalduse, veresoonte lupjumise jm hädade puhul. Karulaugu tarvitamisel väheneb kolesteriin veres ja kui karulauku ja küüslauku süüakse, esineb vähem südame- ja veresoonkonna haigusi.

Värske karulaugu söömine aitab korras hoida ajutegevust, ennetades isegi Alzheimeri tõbe. Oletatakse, et väävli puudus mõjutab insuliini moodustumist. Kuna karulaugus leidub väävlit rohkesti, peaksid seda taime tarbima 2. tüübi suhkruhaiged.

Karulaugul on ka tugev antibiootiline toime. Kas teadsid, et karulaugus on 10-15 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis? Seega on ta asendamatu viirushaiguste ning gripi profülaktikas ning ravis.

Maitsev ka toidulaual

Karulaugu kasutamine toidutaimena pärineb germaani kultuurist. Toitude maitsestamiseks saab kasutada kõiki taimeosi, kuid eelistatakse siiski lehti ja sibulaid. 

Kuna lehetede ravitoime suures osas kuivatamisel kaob, kasutatakse neid kevadiseks kuuriks värskelt. Neid pannakse peenendatult võileivale, peenekshakituna vürtsina supi sisse (ei keedeta), kartulitele ja muudele toitudele, mida muidu maitsestatakse peterselliga. Lisaks võib karulauku kasutada ka salati ja spinati asemel. Suuremal hulgal kasutatuna annab ta kibeda maitse, mistõttu kasutatakse teda koos kõrvenõgeselehtedega. Sellest maitsetaimest saab oliiviõli, piiniaseemnete ning juustu lisamisel valmistada isegi pestot!

RETSEPTE:

Karulaugu-Caesari salat

neljale

• 1 kimp karulauku

• 4 viilu ciabatta’t või boccata’t

• 200 g kirsstomateid

• 1 dl röstitud seedermänniseemneid

• 50 g parmesani

Kaste:

3 küüslauguküünt

4 anšoovisefileed

1 sl Dijoni sinepit

0,5 dl sidrunimahla

1,5 dl oliiviõli

soola ja musta pipart

0,5 tl suhkrut

Valmista kõigepealt salatikaste. Püreeri minilõikuri või sauseguriga küüslauguküüned, anšoovis, sinep ja sidrunimahl ühtlaseks. Lisa peene nirena õli, pidevalt vahustades. Lisa ka suhkur, sool ja must pipar ning sega ühtlaseks.

Lõika kääridega karulaugulehed kaussi. Prae pannil õlis leivaviilud. Jahuta veidi ja lõika kuubikuteks. Lisa poolitatud tomatid ja seedermänniseemned. Nirista peale salatikaste, sega läbi ja riivi peale parmesani.  

Karulaugupesto

Kogus: 2 dl 

Valmistusaeg: 15 minutit

100 g karulauku 

50 g röstitud piinia- või seedermänniseemneid 

1 kuni 1,5 dl oliiviõli 

4 sl riivitud parmesani või

muud kõvemat juustu (nt Valio Forte)

meresoola 

Valmistamine:

Pese karulauk ning kuivata hoolega. Lõika väiksemateks tükkideks. 

Pane hakitud karulauk, röstitud piiniaseemned* ja 4-5 sl õli saumikseri anumasse ning püreesta. Lisa vähehaaval ülejäänud õli (õli kogus sõltub sellest, kui paksu/vedelat pestot soovid). 

Lisa riivitud juust ning maitsesta soolaga. 

Pesto säilib kinnises nõus külmkapis umbes nädal aega. 

Tomati-karulaugu risoto

250 g risotoriisi

1 suur sibul

2 küüslauguküünt

100 g karulauku

100 g valget veini

1,2 l  köögiviljapuljongit

7 keskmist tomatit

50 g võid

150 g köögikoort

50 g parmesani

oliiviõli

soola, pipart, suhkrut

Koori ja tükelda sibul ning küüslauk. Tee tomatite otstele ristlõige ja pane keevasse vette 20 sekundiks. Seejärel jahuta jäävees. Koori tomatid ja fileeri. Tomati sisu pane kõrvale. Fileed tükelda kuubikuteks. Kuumuta oliiviõli laiemas potis ja passeeri küüslauk ja sibul kergelt. Pane juurde tomatisisu ja kuumuta. Hiljem lisa riis ja valge vein. Kui vein on aurustunud, lisa keevat köögiviljapuljongit kulbitäis haaval. Jätka tegevust, kuni riis on poolvalmis. Siis lisa tomatikuubikud, tükeldatud karulauk, köögikoor, riivitud parmesan ja kõige lõpuks või. Maitsesta!

NB! Kui oled lisanud või, ei tohi enam risotot keema lasta, võist eralduvad piim ja rasvained.

allikas: K. Mandre "Koduapteek"; A. Luigela " Tervise kokaraamat"; internet; nami-nami.

Triin Tisler