KAS SUU ON TÕESTI KÕIGE räpasem osa kehast?

Enamik meist on suure tõenäosusega kuulnud väidet, et suuõõs on üks räpane koht. Proovime mõista, mis seda mustust põhjustab ja kas see vastab tõele. Suus elab 500 kuni 1000 erinevat bakteriliiki.

Tuleb endale mõista anda, et enamik neist bakteritest on kahjutud ja moodustavad normaalse suu mikrofloora. Kuid mõned neist mikroorganismidest võivad põhjustada hambaauke, igemehaigusi, halba suulõhna, aga ka suuga mitte seotud haigusi. Peale bakterite leiab meie kehast ka viirusi ja seeni. Pikaaegne antibakteriaalsete ainete (sealhulgas suuvee) kasutamine vähendab bakterite hulka, kuid paraku võib seetõttu areneda hoopis seeninfektsioon. Organismi tasakaalu muutus ja immuunsuse langus võib põhjustada mikroorganismide paljunemist ning haiguse teket. Näiteks võib kerges külmetuses ja kurguhaiguses süüdistada baktereid, kes on suuõõne tavalised koloniseerijad, kuid põhjustavad suuõõne ja neelu limaskesta põletikku siis, kui keha kaitsevõime on langenud.

Harmoonia ja tasakaal ei ole olulised ainult tööl, igapäevases elurütmis või omavahelistes suhetes. Kõikides keha rakkudes ja protsessides on samuti vaja tasakaalu. Suuõõne peamised tasakaalustajad on nii-öelda head bakterid. Seda tasakaalu võivad häirida süsivesikuterikas toit, pH muutus, erinevad happed ja halb suuhügieen. Paari päevaga võib bakterite hulk hambapinnal kasvada sadade miljoniteni. On oluline mõista, et ka väga hea suuhügieeni korral elab suus miljoneid baktereid, kuid sellisel juhul ei saa öelda, et suu oleks must. Selleks, et suuõõs oleks terve, on bakterid vajalikud, kuid bakterite hulk peab olema tasakaalus.

Hambakatt, teise nimega biofilm, on mikroorganismide kogum, mis suurenedes põhjustab happeid produtseerivate bakterite hulga kasvu. Jääkproduktina tekkivad happed põhjustavad aga hambakoe demineraliseerumist ja hambaaukude teket. Kui kattu ei eemaldata, ladestuvad sinna süljest mineraalid, põhjustades hambakivi teket – bakterid, nende jääkproduktid, toidujäänused ja kaltsiumsoolad moodustavad üheskoos tahke massi, mida saab eemaldada vaid suuhügienist või hambaarst. Hambakivi ei tohiks pidada normaalseks nähtuseks – hambakivi on halva suuhügieeni tulemus. Pestes hambaid põhjalikult kaks korda päevas, ei tohiks hambakivi tekkida. Loomulikult on oluline ka hambahari, hooldusvahendid ja teadmised. Mõistes, et hambakatt on kogum mikroskoopilisi organisme, on selge, et me ei ole võimelised neid eemaldama vaid paari harjatõmbega. On teaduslikult tõestatud, et hambakattu aitab kõige tõhusamalt eemaldada elektriline hambahari.

Philips on loonud hambaharja, millel on eriti tõhus Sonic tehnoloogia, mis on võimeline eemaldama kattu ka 3 mm kaugusel harjapeast. Mitmed uuringud on leidnud, et Philips hambahari teeb kahe minutiga rohkem liigutusi kui tavaline manuaalne hambahari terve nädalaga. Harjaste liikumiskiirus ja sagedus tagab kümme korda tõhusama katu eemaldamise võrreldes tavalise manuaalse hambaharjaga. Pestes seguneb hambapasta süljega, moodustades hapnikurikka vahu. Haigust põhjustavad bakterid on hapnikule väga tundlikud, mistõttu väheneb bakterite hulk ja igemepõletik taandub. Üha rohkem hambaarste soovitavad Philips Sonicare hambaharja. Patsiendid, kes on Philips Sonicare hambaharja proovinud, tunnevad, et nende suuhügieen on järsult paranenud ja pärast pesemist on tunne, nagu oleks külastanud suuhügienisti.

Ära lase oma suuõõnel muutuda kõige räpasemaks kohaks sinu kehas! Hoolitse oma hammaste ja igemete eest iga päev ja su keha tänab sind!