Kas teate ikka vererõhust kõike?

Kiire elutempo haarab inimese pinge-ärevus-pinge-nõiaringi, mis eelsoodumuse korral võib mõne aja pärast kaasa tuua kõrgenenud vererõhu. Kõikidel loodusrahvastel on sarnane vererõhk: ülemine ehk südame kokkutõmbefaasis 110, alumine ehk südame lõõgastusfaasis 70 millimeetrit elavhõbedasammast (mm Hg). Vererõhu kõikumine ühele või teisele poole on lõiv tsivilisatsioonile.

Kiire elutempo haarab inimese pinge-ärevus-pinge-nõiaringi, mis eelsoodumuse korral võib mõne aja pärast kaasa tuua kõrgenenud vererõhu. Kõikidel loodusrahvastel on sarnane vererõhk: ülemine ehk südame kokkutõmbefaasis 110, alumine ehk südame lõõgastusfaasis 70 millimeetrit elavhõbedasammast (mm Hg). Vererõhu kõikumine ühele või teisele poole on lõiv tsivilisatsioonile.

Kõrge tsivilisatsiooniastmega käib pahatihti kaasas ka kõrge vererõhk. Süüdi pole tsivilisatsioon ise, vaid tänapäeva inimese suhtumine oma elusse.
Vererõhuhaigusel on kaks faasi: neurootiline ja sklerootiline. Esimene faas kestab üsnagi pikalt ning sel ajal saab tervise allamäge veeremisele nappide vahenditega piiri panna. Pikki aastaid püsinud kõrgvererõhk hakkab pikapeale kahjustama südant, veresooni või neerusid ning selles faasis nõuab ravimeid peale vererõhu juba ka kannatanud organ. Kõrget vererõhku saab esialgu kindlaks teha vaid vererõhuaparaadiga, sest sellel terviserikkel teisi sümptomeid pole – tunda annavad alles tüsistused.

Signaal valest valikust
Vererõhk oleneb südamest veresoontesse paisatava vere hulgast, vastupanust, mida veresooned verele osutavad, vere koostisest ja hulgast ning teistest teguritest. Kehaline pingutus, erutusseisund ja vaimne pinge panevad südame kiiremini ja jõulisemalt tööle ning ahenevad perifeersed veresooned, mispeale vererõhk tõuseb. Pidevalt kõrget vererõhku hakkab organism pikapeale sedavõrd omaseks pidama, et see võibki selliseks jääda. Kõrge vererõhk kutsub mõne aja möödudes esile muutused veresoontes, aga needsamad muutused tõstavad vererõhku veelgi. Tekib uus nõiaring: vererõhk toidab vererõhku. Tõsi küll, vererõhutõusu puhul mängib oma osa ka pärilikkus, kuid mitte otseselt. Piltlikult öeldes on pärilikkus nagu haigestumisvõimaluse vinnastaja, kuid päästikule vajutavad ümbritsev keskkond ja inimese elustiil. Iga inimene on närvisüsteemilt erinev: mõni on tundlikum ja vastuvõtlikum ühe, teine teise asja suhtes. Selleks, et elust heameelt tunda, lõõgastuda ja pingetest vabaneda, peab igaüks leidma, millised erialad, hobid, sportimisviisid, hoiakud sobivad hästi ja millised ei sobi üldse. Inimene peab leidma oma koha elus. Aga just siin peitub kurja juur: inimene üritab hambad risti olla edukas, rikas, tunnustatud, austatud, parim, teha tihtilugu seda, mis justkui näitab teda heas valguses, kuid mida ta ise sisimas ei tahakski teha. Kõrgenema kippuv vererõhk on sageli hoiatussignaal, mis annab teada, et elus on tehtud valesid valikuid. Seda hoiatust tuleks täie tõsidusega analüüsida ning oma elustiil ja hoiakud enese vajaduste ja tõekspidamistega sobitada.

Stress algatab ahela
Kui mõnikümmend aastat tagasi oli kooli lõpuklassides paar-kolm õpilast, kelle vererõhk oli normist kõrgem, siis tänapäeval on kõrgenenud vererõhk pea kolmandikul koolilõpetajatest. Koolielu on pingeline ning põhjustab kahjuks liigagi sageli ärevust ja stressi. Kõik õpilased ei ole ühtmoodi andekad, kuid nõuded on kõigile ühed. On neid, kes pole sugugi õiges ega jõukohases kooliski, aga vanemad on nii otsustanud ning õpingud tuleb vaevaga läbi teha. Koolistressist tekivad unehäired, ärevus, süüakse kiiruga ja tihti just rämpstoitu, liigutakse vähe, võetakse kaalus juurde, tervis halveneb, sellest süveneb mahajäämus koolis, pinged kogunevad – saabki alguse ring, millele lisandub kõigest sellest toituv kõrge vererõhk.
Stressihormoonid tõstavad vererõhku. Pidevalt ärevil oleval inimesel püsib vererõhk kogu aeg kõrgel, see aga suurendab inimese ärevust veelgi, pinge aina kasvab ja vererõhk tõuseb. Meie kiire elutempo juures tekitab stressi frustreeritus – inimene ei saa oma arvamust välja öelda, kaasa rääkida, ta tunneb oma töö mõttetust, tekib läbipõlemissündroom, kuid raha ületähtsustamine ei luba tihtipeale ka elu muuta. Omaette stressiallikas on igas mõttes vaenulikkus, mis meid ümbritsema kipub: konkurents tööl, hirm pimedatel tänavatel, huligaansus liikluses, kipras kulmudega inimesed kõikjal, kuhu vaatad.
Südamearstid jälgivad murega alatasa sehkendavaid ja toimekaid tegutsejaid, kes lõõgastuda ei oskagi: kindel märk, et nende vererõhk on kas varsti või juba praegu püsivalt kõrge. Isegi sümfooniakontserdi või teatrietenduse vaheajal lülitab mõni sisse mobiili ja hakkab kibekiirelt käsklusi-korraldusi andma ning ärevust tekitavaid teateid kuulama. Ometi võiks vähemalt selleks korraks lasta vererõhul rahus oma madalale tasemele jääda.

MADAL VERERÕHK
Mis see on? Madal vererõhk on vere rõhk tuiksoontes alla 100 mm Hg, tervetel noortel inimestel alla 90 mm Hg. Madal vererõhk kuulub samuti terviseriskide hulka.
Kellel esineb? Enamasti on madal vererõhk tingitud tahtele allumatu veresoonte toonust, südametegevuse kiirust ja soolte tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi funktsioonihäiretest. Häired saavad üldjuhul alguse kestvast neuroosist, harvem liigsest alkoholipruukimisest, põletikust või pidevast mürast. Kuid ka hästi treenitud südamelihaste ja veresoontega noortel inimestel püsib vererõhk normist allpool, sest verevarustuseks rahuolekus sellest piisab.

Mida teha? Parimaks turgutajaks on mõnusad veeprotseduurid: vahelduva temperatuuriga dušš, ujumine, spa, saun, kareda rätiga ülehõõrumine, jalutuskäigud ning sportimine. Kõik see toniseerib südant ning ergutab vere liikumist nii arterites kui ka kapillaarides ja treenib seega autonoomset närvisüsteemi. Soovitatav on piisavalt juua ning vältida liiga pingelisi olukordi.

Vale võte. Visalt püsib valearusaam, et kohvi joomine tõstab madalat vererõhku ja muudab olemise reipamaks. Kohv kergitab vererõhku vaid hetkeks, kaugemas perspektiivis aga hoopis langetab seda veelgi. Kohvi joomisest tekkival heaolutundel pole pistmist vererõhuga, kohvis leiduv kofeiin kustutab organismis tekkinud sõltuvusnälja just niisamuti, nagu sigareti tõmbamine peletab nikotiininälja. Seda kuni järgmise kohvitassi või sigaretini.

HÜPLEV VERERÕHK
Mis see on? Ühel pulgal ei seisa vererõhk kunagi, pingutuse korral hüpleb see igaühel, kuid rahuolekus peaks langema normi piiresse. Puhkeajal kõrgel püsiv vererõhk on hoiatussignaal, et süda peab tegema rohkem tööd ja veresooned kannatama suuremat survet kui peaks, seega ei klapi miski elustiili ja inimese organismi vahel.

Kellel esineb? Liigne vererõhu heitlemine esineb enamasti väga ärevatel inimestel või ka teatud haiguste korral.

Mida teha? Tuleb endale valida usaldusväärne arst ning temaga nõu pidada, sest vererõhu hüplemine võib olla ka mõne väljaravitava haiguse kõrvalnäht. Samuti peab uurima seda, kas hüppeline vererõhutõus pole tingitud vererõhu enda tekitatud veresoone- või neerukahjustusest.

Tuleb jälgida, mis hoiab vererõhku kõrgel ja mis aitab seda normaliseerida, ning selle põhjal teha muudatusi igapäevastes toimingutes ja menüüs. Soovitatav on piirata soolase söömist. Väga hästi mõjuvad veeprotseduurid: vahelduv kuum-külm dušš, ujumine, spa.

Vale võte. Kuna kõrgele tõusev vererõhk esialgu mingite sümptomitega eluolu ei sega, siis jäetakse see probleem lihtsalt tähele panemata. Mõni ignoreerib ka väga kõrgele hüppavaid vererõhunäite, sest need ei põhjusta mingit häda.


KÕRGE VERERÕHK
Mis see on? Kõrge vererõhu korral on arteriaalne vererõhk püsivalt kõrgenenud (noortel ja suhkruhaigetel rohkem kui 130/85, teistel üle 140/90 mm Hg) ega normaliseeru iseenesest.

Kellel esineb? Elu jooksul igal teisel inimesel. Kui vererõhk on püsivalt kõrge, tähendab see, et inimesel on väga suur südame-veresoonkonnahaiguste oht. Mida rohkem riskitegureid koguneb (suhkruhaigus, ülekaal, kõrge kolesteroolitase, pärilikkus, suitsetamine, vitamiinipuudus jm), seda tõenäolisem on, et varem või hiljem tabab inimest infarkt, ajurabandus, südamepuudulikkus vms.

Mida teha? Kõrget vererõhku tuleb kindlasti ravida, mida varem, seda tõhusam on tulemus. Tähtis on leida usaldatav arst, uskuda tema soovitatud ravivõtetesse ja olla tulemuste ootamisel kannatlik. Läbematus tekitab ärevust ja pingeid ning toidab samas nõiaringis olevat vererõhutõusu. Kõigepealt tuleb läbida arsti määratud rutiinuuringud, millega tehakse kindlaks, kas tegu kõrgvererõhktõve või kõrget vererõhku põhjustava seisundiga.

Kindlasti tuleb kasuks elustiili muutus (õige toit, loobumine soolasest, liikumine, sportimine), kaunite kunstide nautimine või nendega tegelemine ning puhkamise õppimine. Väga valju muusikaga või mürarohkes kohas pole vererõhuhaigel soovitatav lõõgastumas käia. Oluline on ennast öösiti korralikult välja magada. Lahendama peaks kuhjunud probleemid ning leppima olukordade ja asjadega, mida nagunii ise muuta ei saa.

Vale võte. Eiratakse tervisele kahjulikku seisundit. Statistika näitab, et vaid pooled kõrgvererõhuga hädas olevad inimesed otsivad õigel ajal ravi. Kui seda ei tehta, satutakse varem või hiljem ravile tüsistustega: 40% infarkti või südamepuudulikkusega, 40% ajurabandusega ja 20% neerupuudulikkusega.

Ravimite võtmine, olgu neid kas või 4-5 korraga, on igal juhul mõistlikum kui kõrge vererõhu ravimata jätmine!

Raul Mardi, TPÜ tervisekasvatuse õppetooli dotsent:
* Kõrgenenud arteriaalne vererõhk tabab inimesi enamasti nende kõige töö- ja loominguvõimelisemas eas, esinedes ligi kolmandikul Eesti elanikest.
* Eesti mehed haigestuvad naistega võrreldes nooremas eas ja sagedamini, naised valdavalt klimakteeriumis. Üldjuhul on vaid pooled inimesed enda hüpertensioonist teadlikud. Nendest pooled ravivad ennast ja viimastest vaid pooled efektiivselt.
* Püsivalt kõrge vererõhk on 94-95%-l juhtudest tingitud kõrgvererõhktõvest ehk hüpertooniatõvest, mida nimetatakse haigestunute sagedase punaka nahavärvuse tõttu ka punetavaks hüpertooniaks. Kõrgvererõhktõve tekkes on pärilikkusel suur osa 30–80%-l juhtudest.

* Peale pärilikkuse on kõrgvererõhktõve teised ohutegurid tähtsuse järjekorras liigne kehakaal (vererõhk tõuseb tüsedamatel üle normi 4–6 korda sagedamini kui normaalse kehakaaluga inimestel), alkoholi liigtarbimine (eriti igapäevane), liialdamine keedusoolaga (rohkem kui 5-6 grammi päevas), vähene kaaliumi- ja magneesiumirikaste puu- ja juurviljade söömine, liialdamine loomsete rasvadega, suitsetamine, liikumisvaegus ja sagedased stressiolukorrad.
* Haiguse tagajärjel kõrgenenud vererõhktõbe nimetatakse sekundaarseks ehk sümptomaatiliseks hüpertooniaks, mida sellega sageli kaasneva vahakarva nahavärvuse tõttu kutsutakse ka kahvatuks hüpertooniaks. Valdaval osal neist juhtudest (kuni 5%-l kõikidest vererõhutõusu juhtudest) on vererõhu kõrgenemise põhjuseks mitmesugused neeruhaigused: neerukoe või -vaagna põletik, neerukasvajad. Vererõhk võib tõusta ka pärast neerude siirdamist ja kunstliku neeru protseduure, aga ka suhkurtõve, harvemini kõrvalkilpnäärmete või neerupealiste ülefunktsiooni, kasvuhormooni liigproduktsiooni, aordi kaasasündinud või aterosklerootilise ahenemise, avatud Botallo juha, nn hüperkineetilise sündroomi, entsefaliidi, ajukasvajate, koljutraumade või tinamürgistuste tõttu.
* Küllalt sageli võivad vererõhutõusu esile kutsuda ka hormoone sisaldavad või mittehormonaalsed medikamendid. Hormonaalsetest medikamentidest on eriti ohtlikud rasestumisvastased vahendid, mida võetakse sisse liidus suitsetamisega. Aga ka neerupealiste koorolluse (näiteks prednisoloon, deksametasoon, triamsinoloon, fludrokortisoon, neerupealiste meessuguhormoonid jt) või säsiolluse produtseeritavad hormoonid adrenaliin ja/või noradrenaliin ning kilpnäärmehormoonide liigne tarbimine.
Mittehormonaalsetest medikamentidest on olulisemad vererõhu tõstjad amfetamiin, kokaiin, kodeiin, samuti metindool, kofetamiin, erütropoetiin, tsüklosporiin või nn tsüklilised antidepressandid.

/Getlin Oltre/