Kuidas jõuab puhas joogivesi tallinlaste kodudesse!

Üle 90% Tallinna elanikest (Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti) saavad oma joogivee Ülemiste veepuhastus-jaamast, pinnaveest. Selleks, et järveveest saaks kvaliteetne joogivesi, puhastatakse seda Ülemiste Veepuhastusjaamas keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades väga põhjalikult.  Kogu veepuhastusprotsess kestab ligi 15 tundi.

Kuidas kontrollitakse vee kvaliteeti?

Joogivee kvaliteedile kehtivad väga ranged seadusest tulenevad nõuded, mistõttu kontrollitakse veevõrku jõudnud vett regulaarselt. Vee kvaliteedi kontrollimiseks on Tallinnas 120 punkti, kust võetakse veeproovid kahel korral kuus. See tähendab ligi 3000 veeproovi aastas. Kontrollpunktid on kooskõlastatud Tallinna Tervisekaitsetalitusega ja need on tavaliselt koolid, lasteaiad või asutused. AS Tallinna Vesi tarbijate kraanidest võetud veeproovidest  99,72% vastasid esitatud nõuetele, sellega on pealinna kraanivee kvaliteet võrreldav Lääne-Euroopa joogivee kvaliteedi tasemega. Alla 100 protsendi jääb näitaja põhjusel, et mõnel pool kahjustab vee kvaliteeti torustik.

Kas kraanivett võib eelistada pudeliveele?

Üks põhjuseid, miks kraanivett võib puhtaks ja tervisele ohutuks pidada, peitubki just selle korrapärases testimises. Kraaniveele esitatakse sageli oluliselt suurem hulk erinevaid seadusest tulenevaid puhtuse ja tervislikkusega seotud nõudmisi. Veevärkide vett testitakse regulaarselt, samal ajal kui pudelivee tootjatelt nõutakse mikroobidealaseid proove oluliselt harvemini.
Ei ole kaugeltki 100 protsenti tagatud, et müügilolevad pudeliveed vastavad kõikidele joogivee nõuetele. Pudelitesse pandud vesi on üldjuhul põhjavesi, mistõttu sisaldab see pinnases olevaid mikroobe. Uuringud tõestavad, et mikroobide paljunemist soodustavad nii toasoojus kui ka allikavee pikk säilimisaeg plastpudelis. Kui vees on hulgaliselt mikroobe, ei saa seda vett kvaliteetseks pidada, olgugi et inimese tervisele need mikroobid otseselt ohtlikud ei ole. Seevastu plastpudeli materjalist võivad vette lahustuda sellised tervisele kahjulikud lisandid nagu ftalaadid, bisfenool A, antimon.